Saada vihje

Tartu rahuleping oli, on ja jääb Eesti riigi sünnitunnistuseks

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid.
Eesti vabariigi president Kersti Kaljulaid. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei

Täna 100 aastat tagasi siin Tartus sõlmitud rahuleping pani punkti ühele suurele imele. Imele, mille sündi poleks veel mõned aastad varem suurem osa inimesi võimalikuks pidanud. Eesti oli saanud vabaks riigiks.

Eesti rahvas oli kaitsnud oma vabadust verises sõjas ülekaaluka vaenlase vastu ja võitnud. Tartu rahuleping mitte ainult ei vormistanud seda võitu juriidiliselt ja diplomaatiliselt, vaid pani aluse ka Eesti laiemale tunnustamisele iseseisva ja suveräänse riigina. Rahvusvaheliste suhete subjekti, mitte objektina.

Kuid teekond võidu ja Tartu rahuni ei olnud kerge. Edu pandiks oli diplomaadisulg, mis astus ühte jalga ühise eesmärgi nimel sõdurimõõgaga. Üks ei oleks saanud teiseta ja vastupidi.

Kommentaarid
Tagasi üles