Põllud andsid mullu head saaki

Kõige rohkem kasvas Lääne-Virumaal rapsi/rüpsi saagikus. Foto: Arvo Meeks

Möödunud aasta oli taimekasvatajatele varasemast soodsam ja tõi nii kogusaakide kui ka hektarirekordeid. Statistikaameti andmete alusel kujunes lõplikuks teraviljasaagiks 1 625 000 tonni (Lääne-Virumaal 223 724 tonni).

Kartuli kogusaak 120 500 tonni oli viimase kuue aasta parim. Lääne-Virumaa kartulikasvatajate panus sellesse on küll tagasihoidlik, vaid veidi üle 6000 tonni.

Kui nisu ja odra keskmine saagikus jäi Lääne-Virumaal mullu Eesti keskmisele veidi ning põldoa saagikus selgelt alla, siis kaera, põldherne, kartuli ning eriti rapsi ja rukki saagikus ületasid keskmist.

Põllumeestele väga kehva 2018. aastaga võrreldes kasvas eelmisel aastal Lääne-Virumaal kõige rohkem rapsi/rüpsi keskmine hektarisaak – koguni 2,2 korda. Ligi kaks korda kasvas põldoa, kartuli, odra, kaera ja nisu saagikus.