Uuri, millised teed on kõige loomaohtlikumad
4. veebruar 2020, 10:21
/nginx/o/2020/02/04/12913942t1h8914.jpg)
Eestis kaotab igal aastal kokkupõrkes autoga elu keskmiselt 2000 suurulukit, lõviosa õnnetusi juhtub metskitsedega.
Kõige tõenäolisem on suure metsloomaga kokku põrgata Lääne-Virumaa riigiteedel Mullikmäe ja Vetiku vahele jääval 639 meetri pikkusel teelõigul, kus aastatel 2009–2018 on kokkupõrkes autoga surma saanud seitse metskitse.
Tallinna–Narva maanteel Pikaristi kandis on samal ajavahemikul 367 meetri pikkusel lõigul avariis elu kaotanud üks põder, üks metssiga ja neli metskitse, Sämi silla lähistel kaks metssiga ja kolm metskitse ning Rakvere–Haljala maanteel Tõrremäe ja Päide vahele jääval 402 meetri pikkusel lõigul põder ja neli metskitse.
Rakverest tundub olevat kõige ohtlikum sõita Kadrinasse või Väike-Maarjasse. Kui Kadrina poole minnes on õnnetusi metsloomadega juhtunud suhteliselt ühtlaselt kogu tee ulatuses, siis Väike-Maarja teel on eriti ohtlik umbes kümne kilomeetri pikkune lõik Levalast Aburini.
Ohtlikumad piirkonnad on ka Tallinna–Narva maanteel Viitna ümbruses ning Porkuni ja Uudeküla vaheline teelõik.
Mõneti üllatuslikult on Tallinna–Narva maanteest põhja poole jäävatel teedel õnnetusi metsloomadega suhteliselt vähe, samuti Rakvere–Mustvee ja Rakvere–Rannapungerja maanteel. Viimasel muidugi too Mullikmäe–Vetiku lõik välja arvatud.
Aga näiteks Muuga ja Avinurme vahel pole kümne aastaga toimunud ühtegi õnnetust, kus suuruluk oleks autoga kokkupõrkes surma saanud, samuti pole niisuguseid õnnetusi olnud Kantküla külje alt Rannapungerjani.
Maanteeamet koostöös keskkonnakonsultatsioonifirmaga Hendrikson & Ko analüüsis ja positsioneeris riigimaanteedel toimunud loomaõnnetused ning koondas need registrisse. Andmete põhjal loodi avalik kaardirakendus, milles saab igaüks vaadata, millised on ulukiohtlikumad teelõigud.