N.R. Energy ehitas Tapale keskkonnasõbraliku reservkatlamaja

Andres Pulver
Copy
Tapa reservkatlamaja.
Tapa reservkatlamaja. Foto: N.R. Energy

Soojatootja N.R. Energy rajas Tapale Leina tänavale uue, ligi 2,7 miljonit eurot maksva biokütusel reservkatlamaja, mis vastab Euroopa Liidu rangetele keskkonnanõutele ja aitab parandada Tapal soojusenergia varustuskindlust.

N.R. Energy OÜ juhataja Ahto Tisleri sõnul on Tapa uus katlamaja katsetusrežiimil sooja tootnud juba paar kuud, kuid sai sel nädalal Tapa vallavalitsuselt kätte ametliku kasutusloa ja alustab nüüd ametlikult soojatootmist. "Leina tänava reservkatlamaja on iga päev töös ja toetab Tapa põhikatlamaja tööd. Tänu uuele katlamajale toodetakse nüüd kogu Tapa toasoe tavaolukorras taastuvenergiast – hakkpuidust. Täisautomaatses katlamajas töötajad pidevalt kohal ei viibi ja vajadusel käivad olukorda üle vaatamas N.R. Energy spetsialistid," selgitas Tisler.

Leina tänav 14a asuv katlamaja läbis viis kuud kestnud ehitustööde käigus põhjaliku muutuse, mille käigus sai nii uued hakkpuidul töötavad soojatootmisseadmed kui ka tänapäevase välisilme. "Tegu on Eestis esimese katlamajaga, mille renoveerimistööd ja uued seadmed vastavad täielikult konkurentsiametis heaks kiidetud konkursil nõutud rangetele tingimustele," lausus Ahto Tisler. Renoveerimisprojekti juhtis taastuvenergia lahendustele spetsialiseerunud konsultatsioonifirma ICP Solutions.

"Tapa katlamaja on Eestis esimene, kus mitte ainult ei järgita 2018. aasta lõpust kehtima hakanud Euroopa Liidu määrust, mis nõuab vähem kui 50 milligrammi eralduvat tolmu väljuva õhu kuupmeetri kohta, vaid tegelikult oleme suutnud tänu uudsele elektrilisele filtrile saavutada tahkete osakeste heitme alla 30 milligrammi väljuva õhu kuupmeetris. Sotsiaalselt vastutustundliku ettevõttena näeb N.R. Energy muude tegevuste kõrval vajadust tagada ümbruskonnas maksimaalselt puhas õhk. Tänu uuele filtrile saab Tapa õhk vähemalt katlamaja ümbruses eeskujulikult puhtaks ja parem põlemisprotsess tekitab vähem tahma ning tagab efektiivsema soojatootmise," rääkis Tisler.

Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu tegevjuhi Siim Umbleja sõnul näitab Tapa reservkatlamaja uut trendi, mis suunas nüüdisaegne soojusenergeetika liigub. "Toimiv kaugküttevõrk ning tänapäevase kaugküttejaama maailmatasemel puhastussüsteemid tagavad linnades puhta välisõhu ja varustuskindluse," märkis Umbleja.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles