1918. aasta gripipandeemia, mis tuntud ka Hispaania gripi nime all, tappis maailmas hinnanguliselt 50–100 miljonit inimest ehk kordades rohkem, kui vahetult enne epideemia puhkemist lõppenud maailmasõda. 2003. aasta SARS-i-epideemia, mis samuti Hiinast alguse sai, nõudis maailmas 774 inimelu. Gripi tagajärjel sureb maailmas aastas sadu tuhandeid inimesi.

Loomulikult on Hispaania gripist möödunud saja aastaga meditsiin kõvasti arenenud, aga vähemalt esialgu ei näi küll põhjust paanikaks. Seda enam, et meie üks juhtivamaid mikrobiolooge, Tartu ülikooli professor Irja Lutsar on kinnitanud, et koroonaviirus ei ole ohtlikum kui teised hingamisteede haigusi põhjustavad viirused.

Probleemiks on küll tõik, et Hiinas avastatud uut koroonaviiruse tüve 2019-nCoV pole enne inimestel tuvastatud. Uute, seni tundmatute viiruste puhangud inimeste hulgas on alati rahvatervise seisukohalt oluline murekoht. Seda eriti juhtudel, kui teadmised uute viiruste omadustest on väga piiratud. Näiteks kui ei teata, kuidas viirus inimeste hulgas levib, kui raske kuluga haigust see põhjustab ja kuidas tekkinud haigust ravida.

"Hiinas sureb iga päev kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi sootuks igapäevasematel põhjustel, kui seda on koroonaviirus."

Koroonaviiruse puhangu tõttu jääb tänavu ära Hiinas toimuma pidanud sisekergejõustiku-MM.

Ajaloost võib tuua paralleeli, et 1919. aastal jäeti ainsat korda ­ajaloos välja mängimata Kanada spordis ülipüha Stanley karikas, sest finaalmängu toimumise ajaks oli Montreal Canadiensi jäähokimeeskonnast rivis vaid kolm meest, ülejäänud oli gripp maha murdnud.

Aga unustada ei maksa sedagi, et Hiinas sureb iga päev kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi sootuks igapäevasematel põhjustel, kui seda on koroonaviirus.