Ärge ahistage, palun

Eva Samolberg-Palmi. Foto: Meeli Küttim

Sattusin ahistaja küüsi. Sellise salakavala, kes ei aseta baaris kätt su keha istumispiirkonnale ega hiili pimedas pargis, vaid luurab sinise ekraani taga. Teda ei näe ega kuule, aga telefoniekraanil võib näha tema läkitatud sõnumeid plinkimas. Ja see ahistaja on naissoost.

Ma ei tea, mis aktiveerib aeg-ajalt teatud sorti inimesi. On see kuuseis, söödud toit või palgapäev, igatahes käivituvad kõikvõimalikud agiteerijad, usuhullud ja Jehoova tunnistajad enamasti regulaarsetel aegadel kuus ja aastas.

Kui varem olen kodutrepilt avastanud kontssaapa jälgi värskelt lumelt ja postkastist käsitsi kirjutatud kirja, et aeg on elu tegelikku mõtet otsida ja end usu rüppe heita, siis seekordne tegelane oli veendunud, et just tema saab päästa mu lapsed ja mu enda. Vaktsineerimisest.