“Tegemist on konkursi 14-aastase ajaloo kõige aktiivsema võistlusega,” ütles Kärtner. “Suur rõõm on näha, et eesti keele aasta, mida mullu tähistasime, on kõnetanud väga paljusid inimesi ning innustanud neid nii tegudeks kui ka tegusid tunnustavateks kauniteks sõnadeks.”
Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja selle staatuse kindlustamist ning edendavad eesti keele talletamist ja uurimist.
2019. aasta keeleteo tiitlile jäi pärast Emakeele Seltsi juhatuse sõela kandideerima 34 mullust keeletegu, mille põhjalikumad kirjeldused on kättesaadavad ministeeriumi kodulehel.
Aasta keeleteokonkursil antakse välja kaks auhinda: peaauhind ja rahvaauhind. Peaauhinna saaja otsustavad taasiseseisvunud Eesti haridus- ja teadusministrid, rahvaauhind selgitatakse avaliku hääletuse teel. Laureaadid tehakse teatavaks 11. märtsil Põlva gümnaasiumis.