Wiedemanni keeleauhinna laureaat on Helle Metslang

Helle Metslang. Foto: Andres Tennus

Valitsus otsustas määrata Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna Helle Metslangile kui viljakale ja mitmekülgsele keeleteadlasele pühendunud töö eest grammatika uurimisel, keeletoimetajate ja keeleuurijate põlvkondade harimisel ning keelehuviliste innustamisel.

Haridusminister Mailis Reps õnnitleb laureaati ja tänab panuse eest, mille Helle Metslang on andnud eesti keele uurimisse, õpetamisse ja keele elujõu kindlustamisse. "Laureaat on tuntud keeleteadlane ja hinnatud õppejõud. Silmapaistev on, et lisaks teadustööle ja õpetamisele seisab Helle Metslang hea selle eest, et eesti keelega seotud teemad oleks ühiskonnas nähtaval," märkis Reps.

Helle Metslang on Tartu ülikoolis tänapäeva eesti keele professor. Tal on suur õpetamiskogemus, peale Tartu ja Tallinna ülikooli on ta töötanud eesti keele professorina Helsingi ja Oulu ülikoolis. Ta on juhendanud uurimistöid kõrghariduse eri astmeil, tema juhendamisel on kaitstud kümme doktorikraadi.

Helle Metslangi edukusest teadusvaldkonnas annab tunnistust tema rohkearvuline publikatsioonide ja teadusprojektide nimekiri. Tema teadusliku huvi keskmes on eesti keele süntaks ja selle ajalooline areng: ta on seletanud ja mõtestanud eesti kirjakeele arengut laiemalt, kirjutanud muu hulgas Eesti keelepoliitikast, aga vaadelnud ka kitsamalt näiteks eri tüüpi grammatikamuutusi, eesti keele käänete funktsioone ja muud.

Märkimisväärne roll eesti keele alases populaarteaduslikus tegevuses on Helle Metslangil Emakeele Seltsi kauaaegse esimehena.

F. J. Wiedemanni keeleauhind määratakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Aasta tagasi määrati Wiedemanni keeleauhind Krista Kergele, esimesena sai selle 1989. aastal Henn Saari.

Keeleauhinna andmise algatasid 1988. aastal Väike-Maarja keskkooli õpetaja Irma Sild ja Energia kolhoosi esimees Jüri Sild.  Esialgu andis auhinda välja Energia kolhoos, seejärel toetasid seda Jüri Sild, Väike-Maarja vald ja Eesti Keele Sihtasutus. Alates 2004. aastast on see riiklik auhind, mille saaja määrab valitsus haridus- ja teadusministeeriumi komisjoni ettepanekul. Keeleauhind antakse üle 24. veebruaril. Iga laureaat istutab Väike-Maarjasse tamme.

Keeleauhinna suurus on alates eelmisest aastast 65 000 eurot.