/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2020/02/07/12927586t1h0591.jpg)
Jõhvi kontserdimajas avatud Eesti Panga 100. aastapäevale pühendatud rändnäitus tutvustab kontrastide kaudu, kuidas on saja aastaga muutunud Eesti inimeste ostujõud ja raha liigutamine inimeste vahel.
Eesti Panga rändnäitus tutvustab raha liigutamist
Näitus on üles ehitatud keskpanga kvartalina ning annab ülevaate ka ajaloolistest hoonetest, kus Eesti Pank sajandi eest oma tegevust alustas ja nüüdki tegutseb. Kui üldjuhul on ajaloonäitus kronoloogilise ülesehitusega, siis Eesti Panga rändnäitusel on toodud esile kontraste praeguse ja saja aasta taguse aja vahel.
Keskpanga ülesanne on ka raharingluse korraldamine ja maksesüsteemide edendamine. Sada aastat tagasi saadeti rahakaarte peamiselt postivõrgu kaudu, mis mitmel pool oli ühendatud leidlikult piimaveoga – nii võttis piimamees koos piimaga kaasa rahaümbriku ja toimetas selle postkontorisse, kust see edasi saadeti. Selline rahasaadetis võis olla teel nädala või isegi kauem. Tänapäeval võimaldavad välkmaksed rahaülekannet teha 10 sekundiga kellaajast ja nädalapäevast hoolimata. Kaardimakseid, mis 100 aasta eest olid mõistagi täiesti tundmatud, tehakse tänapäeva Eestis päevas üle 800 000. Eestlane maksab kaardiga neli-viis korda sagedamini kui näiteks sakslane või itaallane.
“Keskpanga tegevuse üks põhieesmärke on alati olnud tagada raha ostujõud. Näitusel saab näiteks võrrelda, mida oli võimalik endale keskmise palga eest lubada 1930-ndatel ja mida on täna,” ütles Eesti Panga muuseumi kuraator Siiri Ries.
Näitusel saab teada, et saja aasta jooksul on väga paljud asjad läinud kordades odavamaks, kuid mõned teenused ka kallimaks, sest hinda mõjutab tootele või teenusele kulunud töötundide arv ja kasutatud tehnika.
Eesti Panga juubelinäitusega saab tutvuda märtsi lõpuni.
/nginx/o/2020/02/07/12927585t1h6cb6.jpg)