“Jääknähtudega” metssigu on Eestis alles jäänud mõned üksikud

Möödunud jahihooajal kütiti Lääne-Virumaal 159 metssiga.

FOTO: Ove Maidla

Eelmisel aastal kütiti Lääne-Virumaal 159 metssiga, neist kuus osutus seakatkuviiruse kandjaks. Jahimehed kutsuvad isekeskis selliseid loomi jääknähtudega sigadeks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Eelmisel aastal kütiti Lääne-Virumaal 159 metssiga, neist kuus osutusid seakatkuviiruse kandjaiks. Jahimehed kutsuvad isekeskis selliseid loomi jääknähtudega sigadeks.

Maailma Loomatervise Organisatsioon (OIE) andis jaanuaris Eestile kodusigade seakatkuvaba maa staatuse. See tähendab, et Eestis on suudetud haigus farmidest eemal hoida. Metssigade hulgast on seakatk samuti kadumas, jäänud on mõned “jääknähtudega” loomad – jahimeeste kõnepruugis sead, kes on katku imekombel üle elanud, kuid on nüüd viirusekandjad.

Tagasi üles