Kriis: hädas lapsed veetakse turvakodusse saja kilomeetri taha

Anu Viita-Neuhaus
Copy
Rakvere turvakodu ruumides on perekodu. Kuid mis saab edasi? Juhataja Karis Mugamäe on murelik. Uuest aastast kadus küll turvakoduteenus, kuid hädas lapsed vajavad abi ikka.
Rakvere turvakodu ruumides on perekodu. Kuid mis saab edasi? Juhataja Karis Mugamäe on murelik. Uuest aastast kadus küll turvakoduteenus, kuid hädas lapsed vajavad abi ikka. Foto: Vladislav Musakko

Tänavu on Lääne-Virumaal hooletusse jäetud lapsed mitu korda vanematelt ära võetud, kuid Rakveres enam turvakodu pole. Seadus on pannud omavalitsustele ülesande, mille all nad ägavad. Lahendusi otsitakse, kuid praegu vintsutatakse traumeeritud last, viies teda kriisiolukorras Kohtla-Järvele, Tallinnasse või Siimustisse.

Rakvere turvakodu, mis asus enne perekoduga ühistes ruumides, pani eelmise aasta viimasel päeval ukse kinni. MTÜ Maria ja Lapsed juhtkonnal ütlesid närvid üles.

Sotsiaalhoolekande seadusest tulenevalt on turvakodu teenuse kui sotsiaalteenuse osutamise kohustus kohalikel omavalitsustel. Hiljuti kehtima hakanud seaduse muudatus nõuab turvakodudelt tegevusluba ning nende töötajatelt keskharidust ja koolituse läbimist. Tingimused pole kaelamurdvad, kuid probleem on, et mitmes maakonnas pole uuest aastast turvakodusid.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles