Võitlus kliimamuutustega pakub uusi proovikive

Rutt Hints. Foto: Erakogu

Rohetehnoloogiatel põhinevale majandusele üleminek on mitmekordistanud nõudlust selliste metallide ja haruldaste muldmetallide järele, mille kaevandusmaht on seni olnud pigem tagasihoidlik. Tuuleenergia, päikeseenergia ja energia salvestamisvõimsuste arendamine vajab tohututes kogustes maapõueressursse, millest osa leidub ka Eestis.

Ühe kolmemegavatise avameretuulepargi elektrituuliku ehitamiseks võib kuluda üle tonni haruldasi muldmetalle, eelkõige mootori püsimagnetite tootmiseks. Tuuleenergia vajab ka suures koguses vaske, mis on üks energeetika võtmemetalle. Kui tulevikus rajatakse maismaatuuleparkide asemel rohkem meretuuleparke, suureneb vasenõudlus veelgi, sest tarvis on pikki merekaableid. Prognoosi järgi vajab maailm järgmisel 25 aastal sama palju vaske, kui on viimase 5000 aasta jooksul kaevandatud.

Ka päikeseenergia laiem levik kasvatab oluliselt vajadust metallide järele. Näiteks valgusenergiat elektrienergiaks moondavate õhukeste fotoelementide tootmiseks läheb tarvis indiumi – metalli, mida kaevandatakse praegu maailmas vaid umbes 1000 tonni aastas.