iDeal kampaania

Laste turvakodu saatus selgineb

Üks võimalik lahendus on see, et MTÜ Maria ja Lapsed hakkavad taas maakonnas laste turvakodu teenust pakkuma. Juhataja Karis Mugamäe sõnas, et ta ootab koostöötahet ja koostööks valmisolekut.

FOTO: Vladislav Musakko

See, et kaks kuud pole Rakveres tegutsenud laste turvakodu, tähendab kriisi. Hädas lapsi jagub ja nad tuleb sõidutada abi saamiseks saja kilomeetri taha, teistesse maakondadesse. Niimoodi edasi minna ei saa.

Esmaspäeval kogunes Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu (VIROL) juhatus, et leida võimalusi laste turvakodu teenuse pakkumiseks. Rakvere vallavanem ja maakonna turvalisuse nõukogu esimees Maido Nõlvak ütles, et laual on kaks võimalust. “Arutlesime selle üle, kas ühel maakonnal on mõistlik teha oma laste turvakodu või nõuab see lepingut ja läbirääkimist kellegi teisega,” lausus Nõlvak.

Arutelu jätkub järgmisel reedel VIROL-i üldkogul, kuhu on kutsutud ka endine turvakoduteenuse pakkuja MTÜ Maria ja Lapsed. VIROL-i esimees Einar Vallbaum kinnitas, et plaan on teha MTÜ-le ettepanek hakata taas laste turvakodu teenust pakkuma. “Teist võimalust ei ole,” ütles Vallbaum.

MTÜ Maria ja Lapsed juhataja Karis Mugamäe sõnas, et eelkõige ootab ta koostöötahet ja koostööks valmisolekut. “Siis leiame ka lahendused,” lausus Mugamäe. Probleemid on tema sõnul samad, mis sundisid mittetulundusühingut turvakodu sulgema. “Hetkel on murekohaks nii vajalike ruumide puudus kui ka ruumide püsikulude ja personalikulude rahastus,” lisas Mugamäe.

Eelmise nädala keskpaigas oli laste turvakodu teema arutluse all ka turvalisuse nõukogu sotsiaalkaitsekomisjonis, kuhu kuuluvad laste õiguste eest seisvad maakonna spetsialistid: ametnikud ja turvalisusega seotud ametkondade töötajad.

Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles, et maakondlikus sotsiaalkaitsekomisjonis tuli ilmsiks väga palju probleeme. Temale oli muu hulgas olulisim see, kuidas tegutseda nädalavahetustel, et kriisiolukorras tagada traumeeritud lapse turvalisus. Eelkõige on küsimus selles, kes ja millises mahus vastutab.

“Hetkel on omavalitsustel kokkulepe politseiga, kes vajadusel toimetab hätta sattunud lapsed Jõgevamaal asuvasse Siimusti turvakodusse,” sõnas Suun-Deket.

Eelmise aasta viimasel päeval sulges MTÜ Maria ja Lapsed oma Rakvere perekodus asuva turvakodu. Turvakoduteenust pakuti koostöös VIROL-iga, kes kattis püsikuludest iga kuu 600 eurot. Juhtide sõnutsi oli põhjus selles, et aasta alguses kehtima hakanud seadusemuudatus nõuab turvakodudelt tegevusluba ning nende töötajatelt keskharidust ja koolituse läbimist.

Karis Mugamäe on öelnud, et turvakodu ülalpidamine on majanduslikult keeruline, sest kohalike omavalitsuste rahastus on lapsepõhine, kuid töötajad peavad palgal olema kogu aeg.

Eelmisel aastal pakuti maakonnas turvakoduteenust 18 lapsele, noorim neist oli vaid kahekuune, vanim aga seitsmeteistkümneaastane.

​Otsust turvakodu tuleviku kohta lubas Maido Nõlvak paari kuu jooksul.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles