Eri rahvusest laste kooli direktor sõnas, et lapsed tunnevad südamevalu ümberringi toimuva pärast, iseäranis julgelt ja kenasti arutleti keskkonnateemal. Oma aastapäevakõne kohta sõnas Leemets, et ta ei ole suur kõneleja, pigem soovib häid soove. “Sõnum on see, et kõik on enda teha. Eestimaa puhul meie endi teha,” ütles Leemets.
Direktor nentis, et tänapäeval võiks olla kooli missioon kasvatada mõtlevat inimest.
Kakskeelseid lapsi ühendava Aseri kooli direktor Eha Polluks ütles, et plaanis on kontsertaktus, kus ta peab kindlasti kõne. “Pean alati rõhutama, et vabariigi aastapäev on kõigi eestimaalaste tähtsaim pidupäev, me peame kasvatama ka muukeelset noort patriootlikus vaimus, nad peavad mõistma, et Eesti on nende kodumaa,” rääkis Polluks. Üksmeelselt ja nagu ühest suust lauldakse Eesti hümni. “Meie laulmisõpetaja on väga tubli, meil on ühislaulmised, oleme laulev kool,” sõnas Polluks.
Isamaalisusest on kantud ka pidulik lõunasöök, kus kooliperele pakutakse praetud räimi ja kartuli-kaalikatampi.
Kodu väärtustamist peab aastapäeva lähenedes oluliseks Rakvere põhikooli direktor Lea Pilme, kes ütles, et tähtsaim on aru saada, milline väärtus on selles, et elame vabal maal ja oma riigis.
Tänase päeva kohta koolis rääkis ta, et suurematele õpilastele on plaanis “Nupukate nagi”, mis kätkeb endas Eesti-teemalist viktoriini. “Aktusel esinevad lapsed, kõik on pidulikult riides ja anname välja ka aasta aarde tiitli. Kauni nimega tiitli taga peitub auhind, mis antakse nooremas ja vanemas kooliastmes hästi õppivale klassile. See on rändkarikas, graveeritud vaas, mis on sinimustvalgeid komme täis,” kõneles Pilme.
Rakke kooli direktor Igmar Matto ütles, et nemad pidutsesid juba eile õhtul, kui kultuurimajja kogunes 120 õpilast, et pidada eestimeelsusest kantud aktust, kus kodukoha kaudu püüti edasi anda teadmist isamaa olulisusest.