Kolm parimat: muusikaõpetajate lemmikud laulud Eestimaast

Copy
Laulupeokontsert.
Laulupeokontsert. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti vabariigi aastapäeva eel palusime muusikaõpetajatel reastada nende meelest parimatest parimad laulud ja viisid, mis on pühendatud meie armsale kodumaale.

Rakvere reaalgümnaasiumi muusika- ja koorilaulu õpetaja, Hiina päritolu Ka Bo Chan:

1. Siiri Sisask “Mis maa see on?” – “Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge. Vaid metsad lõputud ja laukasood.”

2. Tõnis Mägi “Ilus oled, isamaa” – “Loodus üles ärkab, kasteheingi tärkab. Päike oma esimesi kiiri heidab, taas algamas on päev ... Aegamisi vihmapisar looduse veel rohekamaks loob, päiksekiir siis uduvines jälle uusi vikerkaari koob.”

3. Siiri Siimer “Ilus oled, isamaa” – “Vaatke, metsad pilve poole tõstvad latvu uhkuses! Kuulge, kuidas kaasik kohab lehkavates lehtedes.”

Vinni-Pajusti gümnaasiumi muusikaõpetaja Katrin Pall:

1. Rein Rannap “Eesti muld ja eesti süda” – meeldib laulu mõte, meloodia ja nende omavaheline sobivus

2. Alo Mattiisen “Eestlane olen ja eestlaseks jään” – see on pugenud vist iga nõukogudeaegse inimese südamesse, näitab usku, et ükskord taas on oma riik.

3. Eesti rahvaviis “Meil aiaäärne tänavas” – ilusa meloodia ja sügava sisuga laul, eestlaslikult melanhoolne.

Rakvere reaalgümnaasiumi muusika- ja koorilaulu õpetaja, mitme laulupeo liigijuht ja dirigent Elo Üleoja:

1. René Eespere “Ärkamise aeg” – kõigepealt tuleb see meelde, autor on ka ise sõnad loonud. Laul on kirjutatud 1983. aastal ja algab väga poeetilise ­pildiga Eestimaast. Imeliselt lihtne ja hingestatud muusika, refräänis väga isiklik suhe oma maaga: “Eestimaa, Eestimaa, oled mu kodumaa, oled mu hingele lähedal, oled mu südames sügaval.”

2. 2014. aasta laulupeol kõlas mudilaskooride esituses “Minu isamaa”, sõnad Jaan Pehk, muusika Tauno Aints, solist Mikk Dede – väga hea muusikaline kompositsioon ja realistlikud sõnad. “See, mida ma kuulen, see, mida ma näen, see, mida ma tunnen, see ongi isamaa. Karud on metsas ja hiired on põllul, põrsad on põhus ja kotkas on õhus.”

3. Tuudur Vettik, Kersti Merilaas “Nokturn” – imeline loodus- ja armastuslüürika, kõige kaunim eestikeelne segakoorilaul sellest valdkonnast.

Rakvere gümnaasiumi muusikaõpetaja Merike Karton:

1. Lydia Koidula, Rein Rannap “Eesti muld ja Eesti süda” – ilus südamlik tekst ja ilus sobiv viis sellele tekstile.

2. Friedrich Karl Johann Kuhl­bars, Alo Mattiisen “Sind surmani” – südamlik tekst ja kaunis meloodia.

3. Saate “Kodutunne” tunnuslaul, Liis Lassi ja Elmar Liitma “Kodutunne” – südamesse minev tekst.

Kunda ühisgümnaasiumi muusikaõpetaja Kaie Aja:

1. August Kiiss “Mu kodu-ke” – seda laulu oskavad nii väikesed kui ka suured. Seda on laulnud emad, vanaemad, isad ja vanaisad. Ja lastele meeldib lõõritada: hoi-lii, hoi-laa.

2. Alo Mattiisen “Eestlane olen ja eestlaseks jään” – selle laulu juures pole sõnu vajagi. See laul on iga eestlase hinges ja ka veres. Koolis laulavad seda laulu kõik olenemata rahvusest.

3. Uno Naissoo “Mässajate laul” – laul, mida vanemad õpilased teavad meie filmiklassikast ja laulavad mõnuga. Tegin valiku, lähtudes koolilaulikutest.

XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm". Pildil Tõnis Mägi.
XXVII laulu- ja XX tantsupidu "Minu arm". Pildil Tõnis Mägi. Foto: Mihkel Maripuu
Tagasi üles