Vahe vaade “Rakvere romaanile”

Juhani Salokannel tõi teosest esile paralleele tänapäevaga.. Foto: Sander Ilvest

Kui soome kirjanik, tõlkija ja kirjandusteadlane, kuus Jaan Krossi teost soome keelde vahendanud Juhani Salokannel pälvis kümme aastat tagasi Virumaa kirjandusauhinna monograafia “Jaan Kross” eest, nimetas ta, et üks tema meelisraamatuid Krossi loomingus on “Rakvere romaan”: “Seal on küll põnevust, aga see on kurvameelne, seal on mingi udu või vine. See on meeldinud minule väga.”

Jaan Krossile pühendatud rahvusvahelisel konverentsil “Köielkõndija. Jaan Kross 100” võttis Juhani Salokannel 1982. aastal ilmunud teose taas luubi alla ettekandes “Kas “Rakvere romaan” on ajakohane ka täna?”.

Juhani Salokandle hinnangul on “Rakvere romaani” peateemaks võim ning teoses sünnib võimu, võimu mõiste, iseloomu ja kasutamisviisi suurejooneline pilt ning analüüs. “Selle temaatika tõstmine nii kesksele kohale teoses kui tervikus lahutab “Rakvere romaani” paljudest Krossi teostest, mis süvenevad eesti ajaloo ja eestluse küsimustesse,” kõneles ta Tallinnas kirjanike maja musta laega saalis.

Salokandle sõnul on romaan “Keisri hull” suurepärane pilt 19. sajandi algusest, romantikaajastust, mil üksildane kangelane oma traagilist võitlust pidas, “Kolme katku vahel” lai panoraam 16. sajandist, mil murdus kogu keskaegne riigikord Läänemere ümber, ent 18. sajandit, mil toimuvad “Rakvere romaani” sündmused, kujutab Jaan Kross sootuks teisiti.

““Rakvere romaan” jutustab väikelinnast Põhja-Eestis ning selle peategelasel Berend Falckil on tühiselt vähe vabadust ja tegutsemisvõimalusi võrreldes suurejoonelise Timotheus von Bocki või mitmemõõtmelise Balthasar Russowiga,” väitis tõlkija.

​Soome keeles on romaani pealkiri “Pietarin tiellä” ehk “Peterburi teel”, mis viitab analoogiale Soomega 19. sajandil, mil sealsed poliitikud pidid iga uuenduse asjus võtma ühendust Vene kõrgete ametnikega Peteburis.

“Euroopas nii imetletud valgustussajand saab Krossi romaanis ängistava pilgu. Eestlastele oli 18. sajand ränk aastasada ja surutuses elati ka romaani kirjutamise ajal 1982. aastal,” tõdes tõlkija. “Kuid ängistavad ajad ei ole romaani peamine teema,” rõhutas Salokannel.

“Rakvere romaanist” tõmbas Juhani Salokannel paralleele tänapäeva. “Pärast võiduajamist, istudes söögilauda, tegi krahv Fermor Vaivara mõisas otsuse Rakvere linna saatuse kohta lillkapsasuppi helpides. Kui Ühendriikide president Donald Trump otsustas tappa raketirünnakuga Iraani sõjalise juhi Soleimani, tegi ta selle otsuse Floridas oma mõisas enne pikkpoissi ja jäätist,” kõneles Salokannel. “Tahan selle kõrvutusega öelda, et käsitledes võimu ja selle olemust, kõneleb “Rakvere romaan” teemal, mis on alati ajakohane, alati ülemaailmne ja üldinimlik. See rõhuasetus loob raamatu eripära, nagu ka selle aktuaalsuse. Eriti aktuaalne on see just nüüd, kui terves maailmas on näha muudatusi võimu iseloomus ja kasutamisviisis.”

Salokannel märkis, et Jaan Krossi teoste kohta on öeldud, et ta andis nende kaudu Eestile tagasi maa oma ajaloo, mille Nõukogude võim oli võltsinud.

“See rahvuslik suurtöö ei lõppenud sellega, et Eesti sai tagasi oma iseseisvuse ja parandati vead ajalookirjutuses. Krossi küsimusteasetus ei puudutanud vaid mineviku faktoloogiat, vaid ta käsitles kogu eesti identiteeti ja selle kujunemist aastasadade jooksul,” sõnas kirjandusteadlane.