/nginx/o/2012/01/03/900364t1h61eb.jpg)
Rahva- ja eluruumide loenduse kommunikatsioonispetsialist Karin Volmer ütleb, et inimesed osalevad usinalt e-loendusel ning küsivad vajadusel abi klienditoe telefonil ning rahvaloenduse Facebooki lehel.
Aktuaalne: Rahvaloendus on kõikne
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
E-rahvaloendus on Eestis esimest korda. On inimesi, kes on saanud ankeedi täidetud paarikümne minutiga, ja neid, kes pusinud mitu tundi. Millised on põhilised takistused?
Esimestel päevadel on läinud hoogsalt – eile pärastlõunaks oli täidetud juba üle 100 000 isikuankeedi.
Huvi loendamise vastu on nii suur, et esmaspäeval kannatas süsteem mõningase ülekoormuse all, kui korraga soovis end loendada kuni 9000 kasutajat. Ülekoormusest tingitud viperused said aga loenduse kasutajatoe ja sotsiaalmeedia abiga kiirelt vastused. Ankeedi täitmiseks kulunud aja kohta võime öelda, et õige ajastus on pool võitu ning enne loendama asumist tuleks jälgida koormusnäidikut. Kui see on punases, siis võib loendamise protsess olla tavalisest aeglasem ja mõnel juhul häiritud.
Samuti jäävad mitmed takistused olemata, kui enne loendama asumist tutvuda loenduse kodulehel www.rel2011.ee oleva infoga. Erilist tähelepanu tasub pöörata e-loenduse ankeedi täitmise juhendile ning korduma kippuvatele küsimustele, kus on olemas vastused kõigile peamistele probleemidele. Enne loendama asumist tuleb segaduste ärahoidmiseks kindlasti meeles pidada, et esimesena e-loendama asunud leibkonnaliikmel tuleb kõigepealt kinnitada leibkonnaliikmete nimekiri ning alles seejärel saavad teised oma isikuankeete täitma asuda.
Mõningaid raskusi on valmistanud aadressi märkimine, kuna keskkonna andmed pärinevad 2010. aastast. Aadressi märkimisel on abiks koduleht http://www.stat.ee/58700 ning videojuhend http://youtu.be/kkOlov58T6w.
Küsimustikku täites võib tõdeda, et ühte ja sama asja küsitakse mitme nurga alt. Miks?
Loendusankeetide koostamine on loenduse ettevalmistamise käigus üks töömahukamaid ja tähtsamaid etappe, mida alustati juba 2006. aastal. Küsimustik on valminud koostöös andmete põhikasutajatega – riigiasutuste, teadlaste, kohalike omavalitsuste ja ettevõtetega.
Loendusankeetide koostamisel jälgitakse lisaks võrreldavusele ja harmoniseeritusele Euroopa ja maailma kontekstis ka järjepidevust ning võrreldavust ajas. Eestis on see vajalik majandusliku ja sotsiaalse arengu jälgimiseks kõigi siin toimunud rahvaloenduste lõikes alates üle-eelmisest sajandist. Küsimuste sisu on üldjoontes määratletud Eesti statistikaseaduses.
Paljude jaoks tunduvad mõned küsimused liiga isiklikud ja detailsed. Kas võib mõnele neist ka vastamata jätta?
Usu kohta käivale küsimusele vastamine on vabatahtlik ning sellele võib soovi korral vastamata jätta. Kuna rahvaloenduse vastused lahutatakse kohe pärast loendusel osalemise fikseerimist inimese isikuandmetest ning statistikaamet ei edasta neid ühelegi ametiasutusele või eraisikule, siis muretsemiseks pole põhjust. Küll aga on see meie kõigi huvides, et inimesed vastaksid ausalt ning saaksime kvaliteetsed andmed, mida järgmise kümne aasta jooksul Eesti elu parema korraldamise heaks saaks kasutada.
Miks küsitakse laste arvu naiste käest, aga mitte meestelt?
Leibkonna ankeeti lähevad kirja kõik selle leibkonnaga koos elavad lapsed – nii naise kui mehe omad. Ainult naiste käest küsime sünnitatud laste arvu, sest nemad seda ju kõige täpsemini teavad. Meeste puhul võib üsna praktilisel põhjusel – nad ei pruugi olla kõigist lastest teadlikud – saada laste arvu küsimisel ebatäpseid andmeid.
Kui inimene töötab suurema osa ajast välismaal, siis millise riigi elanikuna ta end määratleb?
Kui ta vaba aja veedab Eestis oma leibkonna juuures, ta aadress on Eestis, siis on ta Eesti elanik.
Kui inimene ei täida e-ankeeti, siis külastab teda veebruaris rahvaloendaja. Kas küsimused on siis täpselt samasugused kui e-loendusel?
Rahvaloendajad külastavad inimesi vahemikus 16. veebruarist 31. märtsini ja küsimused on täpselt samasugused kui e-loendusel.
Kas e-loendusel võib osaleda ka eakas inimene, kes ise arvutit ei kasuta, kuid tema eest täidab ankeedi näiteks lapselaps?
E-loenduse ankeedi täitmisel võib kindlasti kasutada lähedaste pereliikmete abi. E-loendusel osalemise eelduseks on siiski see, et vähemalt ühel loendatava leibkonna liikmel on ID-kaart koos paroolidega, Mobiil-ID või pangaparoolid. Kui eakas inimene elab ühes leibkonnas näiteks oma lapsega, kellel on olemas ID-kaart paroolidega, siis piisab tema e-loendamiseks ka isikukoodist. Kui eakas inimene elab eraldi leibkonnana, siis peab vähemalt ühel selle leibkonna liikmel olema e-loendusel autentimiseks vajalik vahend.
Kui inimene ei soovi osaleda rahvaloendusel, mis siis saab?
Kui inimene ei soovi rahvaloendusel osaleda, siis tuleb tema juurde rahvaloendaja, kes selgitab põhjalikult, miks on väga oluline, et kõik inimesed saaksid loendatud. Samuti tuleb meeles pidada, et rahvaloendus on kõikne ehk kõigile seaduse järgi kohustuslik.