Kroonikeskusele tehti tualettruumidesse paigaldatud kaamerate tõttu ettekirjutus

Rakvere Kroonikeskus. Foto: Meelis Meilbaum

Andmekaitse inspektsioon tegi teisipäeval Rakvere Kroonikeskusesse tehtud kontrollkäigu tulemusel ettekirjutuse-hoiatuse tualettidesse paigaldatud kaamerate eemaldamiseks. Ettekirjutuse mittetäitmine toob kaasa 24 000 euro suuruse sunniraha.

"Kuna andmetöötleja ei ole vastanud inspektsiooni järelepärimistele kaamerate olemasolu kohta alates möödunud aasta novembrist, tuli inspektsioonil teha Rakveres asuvasse Kroonikeskusesse kontrollkäik ja selgitada välja, kas tualettruumidesse on paigaldatud kaamerad," kõneles andmekaitseinspektsiooni vaneminspektor Maria Muljarova.

Tema sõnul avastati kontrollkäigul Kroonikeskuse kaubanduskeskusesse kaamera nii meeste kui ka naiste tualettruumist. "Fikseerisime tualettruumides asuvate kaamerate asukohad. Lisaks selgus kontrollkäigu tulemusel, et ühe kaamera vaatevälja jääb ka naiste tualettruumi esimene kabiin ning rikutud oli jälgimisseadmetest teavitamise korda," tegi Muljarova kokkuvõtte.

Inspektsiooni ettekirjutuse-hoiatuse järgi peavad kaamerad olema tualettidest eemaldatud 9. märtsiks. Kui seda ei tehta, saab inspektsioon kohaldada karistusena sunniraha 6000 eurot iga likvideerimata jäetud kaamera kohta.

Inspektsioonile teadaolevalt on paigaldatud kaamerad lisaks Rakvere Kroonikeskusele Võru Kagukeskuse tualettruumidesse ning ettekirjutuse mittetäitmine läheb OÜ-le Kroonikeskus maksma vähemalt 24 000 eurot. Kusjuures tuleb arvestada, et sunniraha on võimalik kohaldada korduvalt, kuni ettekirjutus täidetakse.

Maria Muljarova selgitas, et kuna proovikabiinides, riietusruumides, WC-des ja duširuumides on inimestel ilmselgelt kõrgendatud privaatsuse ootus, on sellistes ruumides jälgimisseadmete kasutamise näol tegemist oluliselt suurema põhiõiguste riivega kui muudes ruumides. Ka Euroopa andmekaitsenõukogu seisukoha järgi on ülimalt keeruline leida õigustust tualettruumidesse kaamerate paigaldamiseks.

"Kuna inimesel on õigus eeldada, et talle on mingis ulatuses tagatud diskreetsus, on tema hügieenitoimingute jälgimine inimväärikust alandav. Seda enam, et inimene ei tea, kes salvestistega tutvuda saab ning mis põhjustel ja kui kaua võidakse salvestisi alles hoida," kõneles Muljarova.

Kui andmetöötleja leiab, et kaamerat on vaja hügieeniruumidesse paigaldada vara kaitseks, siis kindlasti ei ole jälgimisseadmete kasutamine ainus vahend varguste ennetamiseks ja avastamiseks. Andmekaitse inspektsioon on seisukohal, et varguste ennetamiseks ja avastamiseks neis ruumides saab ja tuleb kasutada muid, isiku eraelu puutumatust vähem riivavaid meetmeid.