Lasterikka pere toetuse mõju kestab – kolmandaid ja neljandaid lapsi sünnib rohkem

Eestis sündis mullu võrreldes 2017. aastaga lapsi rohkem just tänu kolmandate ja järgnevate laste sagedasemale sünnile. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Eesti meditsiinilise sünniregistri 2019. aasta esialgsed andmed näitavad, et 2018. aastal alanud kolmandate laste hoogne sündimine jätkus ka mullu. 2019. aastal oli kolmanda lapse sünnitajaid 2674, mis on 23 protsenti rohkem kui kaks aastat tagasi ja 26 protsenti rohkem kui viimasel kümnel aastal keskmiselt.

Ka neljandaid lapsi on aina enam sündinud. Mullu oli neljanda lapse sünnitajaid 642, sellest rohkem sündis neljandaid lapsi viimati 1992. aastal. Sündide arvu kasvu üheks olulisemaks põhjuseks võib pidada 2017. aasta suvel jõustunud lasterikka pere toetust, mille suurus on 300 eurot kuus perele, kus kasvab kolm kuni kuus lapsetoetust saavat last, ning 400 eurot kuus seitsme ja enama lapsega perele.

Rahvastikuminister Riina Solman nentis, et 90-ndatel sündinud naisi, kes on praegu 20–30-aastased, on vähe. "Seetõttu on ütlemata rõõmustav, et võrreldes näiteks 2017. aastaga sündis Eestis eelmisel aastal lapsi rohkem ning seda just tänu kolmandate ja järgnevate laste sagedasemale sünnile. Numbrid näitavad ilmekalt, et kui peresid toetada, julgevad nad enda unistused ellu viia ja rohkem lapsi saada. Lasterikkuse toetamine ja tunnustamine on olnud õige samm ning seda tuleb kindlasti jätkata ja laiendada," rääkis Solman.

Meditsiinilise sünniregistri esialgsetel andmetel oli 2019. aastal 13 730 sünnitust, millest kolmandaid ja järgnevaid oli kokku 3604 ehk 26 protsenti. 2018. aastal oli sünnitusi 14 034 ja 2017. aastal 13 440. Sünniregistri andmed kajastavad Eestis toimunud sünnitusi. Sündide täielikud ja kontrollitud andmed avaldab statistikaamet maikuus.