Vaade: a-st ja b-st doktoritööni

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Viie aasta pärast jõuab lõpule Baltimaade elektrivõrkude sünkroniseerimine Mandri-Euroopaga ja meie elektrisüsteem ühendatakse senisest Loode-Vene sageduspiirkonnast lahti. Kuigi sellest ei taheta väga palju rääkida, on ebaselge, mis saab alates 2026. aastast.

Eestisse sisse ostetavast elektrist enamiku moodustab Läti ja Leedu imporditav Vene elekter, mis ei võimalda turuhinnal nii palju tõusta, et elekter oleks turul kallim ja Narvas saaks rohkem toota. Ja lõppeks toodetakse Narvas elektrit niikuinii põlevkivist ning niisuguse tootmisviisi on Euroopa Liit määranud hääbuma.

Täieliku süsinikuneutraalsuse eesmärgist tulenevalt on Holland, Suur­britannia, Saksamaa ja Taani sulgemas oma kivisöeelektrijaamu, sama teeb Soome. Euroopas lõpetab tegevuse mitu vanemat tuumaelektrijaama, Saksamaa paneb aga kinni kõik tuumajaamad ning muutub seetõttu suurest elektri eksportijast väga suureks importijaks. See aga tähendab, et Skandinaavias toodetud elektrist hakkab väga palju minema Saksamaale ja Suurbritanniasse ning kõigile seda lihtsalt ei jätku ja elektri hind tõuseb tõenäoliselt oluliselt.

Ainuüksi tuule- ja päikeseenergiaga Eesti elektriga varustatuse kindlust tagada lihtsalt ei ole võimalik. Selleks tuleks piltlikult öeldes iga puu kõrvale tuulik või päikesepaneel püsti panna. Puidu ahju ajamine elektri tootmiseks jääb süsinikuneutraalsuse saavutamise eesmärgist veel kaugemale.

"Ainuüksi tuule- ja päikeseenergiaga Eesti elektriga varustatuse kindlust tagada lihtsalt ei ole võimalik."

Hakka või vägisi uskuma, et tuumajaam on meie ainus alternatiiv. Ja kuigi kavandatav tuumajaam annaks vaid umbes veerandi Eesti aastas tarbitavast elektrist, oleks see siiski suur asi varustuskindluse tagamisel.

Tuumajaama kavandava Fermi Energia juht Kalev Kallemets märkis, et Eestis ollakse selle teemaga tegelemisel alles lapsekingades. “Me oleme praegu nagu viieaastane laps, kes õpib esimesi tähti. Kui jaama ehitusloani jõuame, võib seda võrrelda doktoritöö tegemisega,” kirjeldas ta kujundlikult.

Praegu on veel väga vara spekuleerida, mitmenda põlvkonna reaktor Eestisse tulla võib. Veel sisuliselt olematute neljanda põlvkonna reaktorite kohta räägitakse, et need on praktiliselt ohutud. Tuulikute ja tuumajaama vahel valides kipun eelistama viimast. Muidugi neljanda põlvkonna oma.