Tegus ja südi vanaproua korraldab muinsuskaitsealuse elumaja asju

Katrin Uuspõld
Copy
Koidu Jurman oma muinsuskaitsealal asuva kodumaja uksel: palju on tema asjaajamisel maja juures tehtud, kuid naine ei loobu enne, kui kõik vajalik on uuendatud nii nagu vaja.
Koidu Jurman oma muinsuskaitsealal asuva kodumaja uksel: palju on tema asjaajamisel maja juures tehtud, kuid naine ei loobu enne, kui kõik vajalik on uuendatud nii nagu vaja. Foto: Ain Liiva

Rakveres Pikal tänaval asuv roheline ühekorruseline maja, mis kannab numbrit 21, on linna üks väheseid 18. sajandi lõpust pärinevaid puitelamuid. Selles, et Pika tänava vanimal alles jäänud puitmajal on välisilme säilinud suuremas osas algsel kujul, on oma roll tragil eakal Koidu Jurmanil.

Kui Koidu Jurman 16 aastat tagasi sellesse vanasse majja kolis, siis ei teadvustanud ta fakti, et tegemist on muinsuskaitsealal asuva hoonega, mil ajalooline väärtus, ega heitunud ka sellest, et hoone oli väga kehvas seisus. Tema nägi hoopis suurepärast vaadet, mis avanes ülalt alla Kirikupargile ja tiikidele.

“Asi oli nii, et elasime Posti tänaval korteris, mis mulle nõukogude ajal oli antud, kui ilmus välja keegi, kes teatas, et maja kuulub talle,” meenutas Koidu Jurman aega, mil Eestis tagastati õigusvastaselt võõrandatud maju nende kunagistele omanikele või nende järglastele. Igatahes ostis välja ilmunud omanikult maja ära kohalik ettevõtja ning pakkus Koidule, et valigu, millise korteri ta temale asemele ostab. Koidu valis korteri Pikk 21 majas, kus katus oli katki, aknad-uksed kohati eest ära.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles