Politsei helesinise unistuse täitumine sõltub omavalitsustest

Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist. Foto: Marianne Loorents. Montaaž Vladislav Musakko.

Hiljuti kirjutasime Pajustis juhtunud koeraründest, mis oli lõppenud katkiste pükste ja jalahaavadega. Vinni vallas on tänavu kahe kuu jooksul registreeritud seitse koeraga seotud juhtumit, mis piirkonnapolitseinik Jaagup Nõmmeloo andmetel on tavatult suur arv.

"Varem pole nii palju olnud," sõnas Nõmmeloo. Seitsmest juhtumist viie puhul oli tegemist koera rünnakuga, neljas oli inimene kannatada saanud. Kahe juhtumi puhul neljajalgne otseselt rünnanud polnud, vaid oli inimesi ehmatanud.

Politsei alustas kahe juhtumi puhul menetlust kohaliku omavalitsuse õigusakti alusel, mis puudutab koerte ja kasside pidamise eeskirja. Nõmmeloo sõnul ühe juhtumi puhul polnud vaja menetlust alustada, sest kannatanu ja koeraomanik olid omavahel kokkuleppele jõudnud.

Kokkuleppele peavad jõudma ka politsei ja omavalitsused. Kuni 2014. aasta 1. juulini oli hulkuvate koertega tegelemine politsei pädevuses. Nimetatud kuupäevast kehtima hakanud uus korrakaitseseadus võttis politseilt selle kohustuse ära. Kas ikka võttis?

Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Rist selgitas, et kohaliku omavalitsuse kehtestatud koerte ja kasside pidamise eeskirja rikkumise puhul on esmane menetleja omavalitsus, teisel kohal on politsei. Samas on korravalvurid võtnud Risti sõnul enda menetleda, kui koerarünne oli kätkenud ohtu inimese tervisele ja varale.

Maakonna piirkonnapolitseinike juhi sõnul on väga vajalik, et kohalikud omavalitsused kasutaksid korrakaitseametnikku, mis küll seaduse järgi kohustus ei ole. "Aga on politsei helesinine unistus," sõnas Rist ja tõi eeskujuks Rakvere linna ja Haljala valla, kus pisiõigusrikkumised lahendab omavalitsusametnik.

Pikemalt saab lugeda homsest Virumaa Teatajast.