Palun pange mind vangi

Aukülla ilmusid 1930. aasta veebruaris lambavargad. Foto: Elmo Riig

Laupäeval, 1. märtsil 1930 ilmus Tallinna kriminaalkomissari kantseleisse Tapa jaama vanemkonduktor Hans Tolk ja palus ennast trellide taha panna. Mees teatas, et on riigi vara omastanud ja raisanud.

Nimelt olevat mees maha müünud oma ametiriided – talvemantli, frentši, talve- ja suvemütsi ning saapad. Saadud raha kulutanud ta lihtsalt ära. Ühtlasi teatas Tolk politseinikele, et tal pole elus enam “mingisugust väljavaadet”, samuti puudunud mehel kindel elukoht. Tolk põhjendas palvet end vangistada ka sellega, et “vangimajas viibimise korral oleks temalt ära võetud võimalused uusi seadusest üleastumisi ette võtta”.

Hans Tolk võetigi vahi alla. Riigile ametiriiete müügi läbi tekkinud kahju ulatus 150 kroonini. Tolk oli 39 aasta vanune naisemees, kuid perekond elas temast lahus “tema korratumate ning kergemeelsete eluviiside pärast”.

Palka sai Hans Tolk vanemkonduktorina 65 krooni kuus, kuid osa ta palgast olid võlausaldajad aresti alla pannud, nii et palgapäevadel sai mees kätte ainult suhteliselt väikese summa, millest elamiseks ei jätkunud.

“H. Tolk oli iseloomult kergemeelne ja tuntud viinasõbrana. See oligi tema languse põhjuseks,” kirjutas Virumaa Teataja 4. märtsil 1930.

Värsked jõud

Aukülas olid aga hoogu võtmas lambavargused. Veebruari lõpus varastati ühe kohaliku kehval järjel lesknaise L. J.-i ainuke lammas laudast ja tapeti elamu läheduses. Kriminaalpolitsei hakkas asja uurima, kuid nädalaga ei jõutud kuhugi. Vargad tegutsesid uuesti ja viisid minema lesknaise naabruses elanud saunamehe A. T. lamba, kes oli samuti majapidamises ainuke. Sedapuhku oli jälgedest näha, et vargad olid käinud “lambajahil” kolmekesi.

“Nähtavasti on vargad alles algajad, sest käivad vargil kohtes, kus elavad vanad inimesed ja kus pole karta sissekukkumist. Küllap varsti hakatakse ka suuremaid vargusi toime panema, kui ikka veel õnnestub,” kirjutas 1930. aasta 4. märtsi Virumaa Teataja.

Kui seni oli elu Aukülas vaikne ja rahulik olnud, siis varguste algamisest järeldati, et külla on saabunud “värskeid jõudusid”.

Koerad kastreerisid liigikaaslase

Venevere vallas Luusika külas läksid aga veebruaris koerad omavahel kisklema. Lahingu tagajärg kujunes omapäraseks – nimelt osutus üks tülis osalenud koertest teiste poolt kastreerituks.

Naabrimeeste koerad olid jänese jälgi ajades sattunud metsaveerel asuva talu juurde, kus neile majavalvur kallale tunginud. “Kaitseseisukorda” asudes haaranud üks võõras koer talukoeral kuklast kinni ja keeranud ta selili, kuna teine samal ajal ülalnimetatud “operatsiooni” sooritanud.

“Peab ütlema, hiilgavate tagajärgedega, sest omasuguste poolt kastreeritud koer elab õnnelikult edasi, kuigi “pulmas” käimiseks ja teistega kisklemiseks tal enam suurt lusti ei ole,” kirjutas ajaleht.

Jooming lõppes veriselt

Järgmises, 6. märtsi lehenumbris, on aga märksa traagilisem lugu sealtsamast Luusika kandist. Aserist pärit 26-aastane Karl Kiili oli sinna mõni aeg varem elama asunud ja 3. märtsil oli ta naaberkülas Savilõpel kellegi Kaasleri talus, kus seltskonnaga pummeldati.

Kui meestel sarved juba kenasti soojad olid, virutanud üks joomaseltskonna liige, 20-aastane Rudolf Frikhos, Kiilile lambaraudadega vasakusse külge. Pärast seda lahkunud Kiili seltskonnast ja asutanud ennast koduteele, kuid jaksanud kõndida vaid ühe küünini, kust ta järgmise päeva õhtul leiti.

Mehel oli eluvaim veel sees ja Venevere vallavalitsuse korraldusel toimetati ta Rakvere haiglasse, kus ta seisukord arstiabi hilinemise tõttu väga raskeks tunnistati. “Võeti kohe ette operatsioon, kuid kas haavatu seisukorda see enam parandada suudab, on küsitav,” kirjutas Virumaa Teataja.