K, 25.05.2022

Puhastusekspert: desovahenditest efektiivsem on mustuse eemaldamine

Katrin Uuspõld
Puhastusekspert: desovahenditest efektiivsem on mustuse eemaldamine
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Sajad inimesed on puutunud ust ning jätnud sellele omad jäljed. Tõbede vältimiseks tuleks strateegilisi pindu hoolikalt puhastada, samuti pesta oma käsi.
Sajad inimesed on puutunud ust ning jätnud sellele omad jäljed. Tõbede vältimiseks tuleks strateegilisi pindu hoolikalt puhastada, samuti pesta oma käsi. Foto: Helge Alt

Puhastusekspert Helge Alt tahab teha kõigile väljakutse: puhastagem igaüks viis musta kohta, sest see on kõige tõhusam viis bakterite ja viirustega võitlemisel.

Paarkümmend aastat professioonalselt puhastusvaldkonnas tegutsev Helge Alt Puhastusekspert OÜst postitas oma sotsiaalmeedikontol tähelepaneku viimastel päevadel meditsiini- ja teistes avalikes asutustes tehtud tähelepanekutest – viiruste hirmus kasutatakse rohkelt desinfitseerimist, kuid kriitilised puutepinnad on mustad ning täis bakterikolooniaid.

"Viiruse hirmus on ära ostetud kõik desinfitseerivad ained, maskid. Paaniliselt võetakse ette erinevaid meetmeid. Mingil põhjusel on jäänud aga olulised pinnad väga kauaks puhastamata või lausa koristatud mustaks. Panustame desinfitseerimisse, aga uskuge, kui on olemas sellised "mustuse baasid", kus mikroobidel imehea elada, areneda, siis desinfitseerimisega üksi asja ei paranda!" kirjutab Alt.

Ta võrdleb desinfitseerimist antibiootikumidega. "Antibiootikumid ei ole vitamiinid. Vitamiine võtame tervise tugevdamiseks, ennetustööks. Koristust ja reaalset olu vaadates võiks öelda, et valdavalt käitutakse koristamisel "antibiootikum vitamiiniks" põhimõttel. Seega, palun märgake ja puhastage olulised puutepinnad!" soovitab Helge Alt.

Ta ütleb, et on viimase nädala jooksul pidanud külastama meditsiiniasutusi ning märganud muuhulgas oma professionaalse silmaga seda, et umbes aasta tegutsenud tervisekeskuses on uksed ja uksepiidad strateegilisest kohast nähtavalt mustad. "Meditsiiniasutuse tualetis oli olemas desinfitseerimisvahend, kuid puudusid paberrätikud, kuigi teatavasti on käte kuivatamine bakterite suhtes ülioluline. Olin hiljuti ka ühes SPAs hommikusöögilauas, kuhu oli pandud desoaparaat, mis oli nii must, et sinna võis kättpidi kinni jääda," lisas Alt. "Tahaks teha kõigile inimestele väljakutse: teeme igaüks puhtaks viis kohta. Nii saavutame mitu korda parema tulemuse kui paaniliselt desoainet kasutades."

Mõned strateegilised kohad, mis Helge Aldi tähelepanekul on enamikes kohtades puhastamata: (seebi)dosaatorid, ukseservad, üldkasutatavad asjad kontorites, näiteks telefonid, klambrilööjad, mikrolaineahjud.

"Sageli tehakse koristamisega ka rohkem kahju kui kasu, näiteks kui lisatakse liiga palju pesuainet ning nühitakse märja pesuga mustus lihtsalt laiali ning kantakse ühest kohast teise edasi," rääkis Alt. Ta soovitas ka kodus koristajal teadlikult puhastada puutepindu ning teha endale selgeks mõned põhitõed: koristada tasub mikrokiudlapiga, mis on puhta veega niisutatud. Kui pind jääb kauem kui 30 sekundit puhastamise järel niiskeks, siis tuleks puhta kuiva lapiga kuivatada.

"Lapp tuleks kenasti kokku voltida ning iga uut pinda puhastama asudes võtta lapil puhas külg. Kraani all ei tasu mikrokiudlappi loputada, vaid pesta eraldi koos teiste mikrokiudlappidega pesumasinas või panna kaussi kuum vesi, tilk tekstiilipesuainet ja töödelda lappi "kummimusiga"," õpetas Helge Alt. Nimelt on mikrokiudlapi tekstuur selline, et ta haagib mustuse endasse ning vabastab selle kõrgel temperatuuril, pesuaine ja mehaanilise sekkumise mõjul.

Täpsemaid soovitusi saab lugeda siit.

Märksõnad
Tagasi üles