Rakvere valla ettevõtlus paistab Eestis silma

Andres Pulver
Copy
HKScani ja OG Elektra kõrval on Rakvere valla üks tuntumaid ettevõtteid Näpil tegutsev Top Marine.
HKScani ja OG Elektra kõrval on Rakvere valla üks tuntumaid ettevõtteid Näpil tegutsev Top Marine. Foto: Jaano Martin Ots

Riigikontrolli auditis tuuakse esile, et Eestis on ettevõtlusaktiivseid piirkondi, kus registreeritud ettevõtete osakaal Eesti ettevõtete koguarvust on suurem kui omavalitsuse elanike arv Eesti elanike arvust, neli: Tallinn ja Tartu ümbruskonnaga ning kaks valda – Vormsi ja Rakvere vald.

Kõige rohkem ettevõtteid ja töökohti tuhande elaniku kohta on Rae vallas. Töökohtade arvu poolest tuhande elaniku kohta on Rakvere vald Eestis teisel kohal, esikohal aga viimasel viiel aastal toimunud ettevõtete arvu kasvus tuhande elaniku kohta.

Riigikontrolli analüüs näitas, et kohalike omavalitsuste huvi ettevõtlust edendada tuleks järsult suurendada: kui omavalitsused tunnetaks otsest rahalist kasu, aitaks see omakorda kogukondadel mõista, et nii paraneb kohalik infrastruktuur ja tekivad stabiilsed töökohad maapiirkondades.

Ettevõtjad ei oota linnadelt-valdadelt üldjuhul rahalist toetust, vaid tähtsustavad korras infrastruktuuri, sõidetavaid teid, ratsionaalset ja argumendipõhist suhtlemist planeeringute ning lubade menetlemisel.

“Ettevõtjad tunnetavad, et üha rohkem esineb juhtumeid, kus kohaliku võimu esindajad jäävad ettevõtja plaanitava investeeringu suhtes ebalevaks, üritades vastu tulla korraga nii ettevõtja soovidele kui ka püüdes samas hoiduda vastasseisust mõne kohaliku hääleka huvirühma või aktivistiga,” osutas auditijuht Tambet Drell.

Ta lisas, et ettevõtjate, aga ka omavalitsuste esindajate hinnangul kipuvad nii mõnigi kord peale jääma emotsioonid, mitte ratsionaalsed poolte huve ühendavad kokkulepped.

Linnade-valdade eelarvesse ei laeku olulisi ettevõtlusega seotud tasusid. Omavalitsustel puudub ka võimalus kehtestada selliseid kohalikke makse või määrata seaduse alusel oma territooriumil kogutavate riiklike maksude tasemeid ulatuses, millel oleks oluline mõju ettevõtjate otsustele. “Enamik ettevõtlust mõjutavaid makse – ettevõtte tulumaks, käibemaks ja aktsiisid või siis dividendidelt makstud tulumaks – laekub riigieelarvesse, mitte linnade ja valdade eelarvesse,” ütles auditijuht Tambet Drell.

“Seega ainus “preemia”, mida omavalitsus ettevõtluse arendamisest saab, tekib siis, kui paremini tasustatud töö­kohad toovad linnale või vallale suuremaid üksikisiku tulumaksu laekumisi.” Samas võivad need laekumised jääda tekkimata, sest tulumaksu jaotatakse elukoha, mitte töökoha järgi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles