Saada vihje

Püüdes unistust, mis magusam unest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere kultuurimaja lavalaudadel ei seisnud Jane esimest korda. Põhikooli aegu oli nii mõnigi lavastus, mida näitetrupiga just sel laval etendati.
Rakvere kultuurimaja lavalaudadel ei seisnud Jane esimest korda. Põhikooli aegu oli nii mõnigi lavastus, mida näitetrupiga just sel laval etendati. Foto: Vladislav Musakko

Maast madalast on Jane Napp teadnud enda kohta elus. Unistused – need pruugivad täituda kui higi, verd ja pisaraid valada. Eesmärgi nimel, sest neli aastat Eesti muusika- ja teatriakadeemia lavakoolis oli piiratud aeg. Edasine aga on juba tulevik. Rakveres kasvanud noor näitlejanna aitab nüüd luua Pärnu Endlas teatrimaagiat.

Jane Napp Õrna olekuga Jane Napp räägib mahedal toonil. Tema igapäevaelu on neli aastat kestnud lavakooli aegadega võrreldes rahulikumaks muutunud. Meelte rahustamiseks ja pingete maandamiseks trenni tegemist ning teatrisaalis publikuna viibimist saab noor naine nüüd juba nimetada loomulikuks osaks oma igapäevast.

Publiku seas on tal vaatlejana erialane pilk, mis analüüsib, kuidas tavainimene saalis nähtut kogeda võib. Selle pealt õpib. Orgaanika, usutavus ja näitlejate emotsionaalne intelligentsus on kolm komponenti, tänu millele võib tema sõnul ühte teatritükki üldse heaks nimetada.

Kommentaarid
Tagasi üles