Levikul on koerte katk

Katku põdev rebane. Foto: Ain Liiva

Veterinaar- ja toiduametit on teavitatud alates eelmise aasta lõpust kaheksast koerte katku juhtumist.

Rakvere loomakliiniku pikaajalise loomaarsti Astrid Jõgi sõnul ei ole koerte katku Lääne-Virumaal olnud 20 aastat.

"Ametit on teavitatud juhtumitest Harjumaal, Tartumaal ja Raplamaal. Kuna varasematel aastatel pole koerte katku Eestis tuvastatud, teeb katku levik murelikuks," ütles veterinaar- ja toiduameti loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Hele-Mai Sammel. Kuna varasematel aastatel pole koerte katku levikut Eestis täheldatud, on oluline, et inimesed vaktsineeriksid oma koerad koerte katku vastu. See on ainus teadaolev viis, kuidas kaitsta lemmiklooma haiguse eest ja haiguse levikut vältida.

"Koerte katk on väga nakkuslik viirushaigus, mis ohustab ennekõike kutsikaid. Kokku on ametit teavitatud koerte katku juhtumitest kolme koera puhul detsembris. Käesoleva aasta jaanuaris on teave laekunud kahe rebase, veebruaris ühe rebase ning märtsis koera ja rebase diagnoosi kohta," rääkis Sammel.

Koerte katkuga käivad kaasas palavik, hingamisteede ja seedetrakti põletik, silmapõletik, kopsupõletik, nahalööve ja närvinähud. Koerte katkuviirusesse nakatuvad paljud koerlased, kärplased ja pesukarulased. Inimestele haigus ohtu ei kujuta. Haigusele on eriti vastuvõtlikud nende loomaliikide kutsikad ja noorloomad, täiskasvanud haigestuvad harvemini. Nakkusallikaks on haiged loomad, kes eritavad tekitajat juba peiteajal ning ka peale haiguse läbipõdemist. Viirus eritub organismist ninanõre, pisarate, väljahingatava õhu, uriini ja roojaga. Viirus võib edasi kanduda ka saastunud esemete, riiete, söödaga. Haiguse peiteaeg on kolm kuni seitse päeva või kauem. Koerte katku saab ennetada vaktsineerimisega.