Juhtkiri: lapsed tagasi linnahoidu

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Kuus aastat tagasi tegi Rakvere linnavolikogu otsuse, mille peale paljud lastevanemad heakskiitvalt noogutasid. Nüüd on plaanis otsust muuta, ja kummalisel kombel võib seegi samm pälvida heakskiidu.

Nimelt valitses kuus aastat tagasi Rakveres tavatu olukord: lapsi oli liiga palju. Neile ei jagunud lasteaiakohti ning olukorra leevendamiseks otsiti abi erasektorist.

Saadigi: avati hulk hoiukohti pooleteise- kuni kolmeaastastele põnnidele ja linn maksis suure osa sellest vahest, mis eralastehoid oli munitsipaali omast kallim, lapsevanemale kinni.

Nüüdseks on laste arv tublisti vähenenud. Linnale kuuluvates lasteaedades on kohti üle ja linn otsustas taas avada sõimerühmad.

Ideaalses maailmas kasvaksid lapsed vähemalt kolmanda-neljanda eluaastani koos vanematega.

Erahoiurühmasid pidavatele ettevõtlikele inimestele on see majanduslikus mõttes muidugi halb uudis. Aga juriidiliselt on asi korrektne: linn sõlmis omal ajal tähtajalised lepingud, ja kui need lõpevad, siis lõpevad.

Mida aga tähendab selline otsus lapsevanemale? Eelkõige valikuvabadust!

Erahoiul on nii plusse kui ka miinuseid. Levinud arvamuse kohaselt on laps erahoius paremini hoitud, kuivõrd rühmad on seal väiksemad kui munitsipaallasteaias. Samas oleks patt juba ette nuriseda munitsipaallasteaia hoiuteenuse kvaliteedi üle: töötavad ju sealgi spetsialistid, tublid inimesed, kes on oma tööle pühendunud.

Paljude lastevanemate mõõdupuu valiku tegemisel on aga rahakoti paksus. Kui kohamaksu erinevus erahoius ja munitsipaallasteaias on umbes 20 eurot kuus, siis valivad paljud vanemad linnale kuuluva lasteaia kui odavama.

Praeguse info põhjal ei pea siiski kõik erahoiud uksi sulgema ja see jätab lapsevanemale valikuvõimaluse: kui on soovi ja raha, siis saab ju oma põnni saata ikka erahoidu.

Võibolla on just praegu hea aeg mõneks spetsiifilisemaks lastekasvatusmeetodiks. Näiteks õue- või Montessori pedagoogikal põhinevaks lasteaiaks, kus lapsele ei tehte kõike ette-taha ära, vaid toetatakse tema isetegemist: ise sööb, ise peseb nõud, ise on toidutegemise juures. Selliseid lasteaedu Rakveres veel pole.

Ideaalses maailmas kasvaksid lapsed vähemalt kolmanda-neljanda eluaastani koos vanematega, aga paraku peavad nood tööl käima ja pahatihti ei ole võimalik kompromisse teha.