Terviseamet peab koroonaviiruse kiirteste ebausaldusväärseks
10. märts 2020, 11:28
Terviseamet annab teada, et koroonaviiruse kiirtestid pole usaldusväärsed. Haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) hinnangul pole koroonaviiruse kiirtestid tulenevalt vähesest valideerimisest usaldusväärsed ning võivad seetõttu anda valenegatiivseid tulemusi.
Terviseameti nakkushaiguste seire ja epideemiatõrje osakonna juhataja Mari-Anne Härma sõnul on praegu nakatumist võimalik tuvastada ninaneelu- ja kurgukaape analüüsi alusel, sest inimene levitab viirust piisknakkusena näiteks köhimise ja aevastamise teel. "Kiirtestide usaldusväärsus pole veel kinnitust leidnud ning seetõttu võib nende kasutamine epideemiaohjamise seisukohalt kujuneda ohtlikuks," ütles Härma, kelle sõnade kohaselt võivad kiirtestiga valenegatiivse tulemuse saanud inimesed viirust teadmatult levitada. "Hetkel tuleb nii WHO kui ECDC ekspertide hinnangul leppida tõsiasjaga, et usaldusväärset kiirtesti koroonaviiruse määramiseks pole veel turule lastud."
Eestis on viirushaiguse COVID-19 tuvastamise võimekus praegu terviseameti ja Synlabi laboritel. Lähimate päevade jooksul luuakse see võimekus ka Põhja-Eesti regionaalhaigla, Tartu ülikooli kliinikumi, Ida-Viru keskhaigla ja Pärnu haigla laborites.
Nii Tallinnas kui ka Tartus tegutsevad lisaks kiirabi tavalistele kiirabibrigaadidele tervishoiutöötajast ja erakorralise meditsiini tehnikust kaheliikmelised lisabrigaadid, mis teenindavad vaid koroonaviiruse kahtlusega seotud väljakutseid. Kaheliikmelised brigaadid võtavad proove nakkuskahtlusega inimese kodus. Avalikesse kohtadesse (nagu lennujaam ja sadam) reageerib koroonaviiruse kahtluse korral ööpäev läbi kolmeliikmeline kiirabibrigaad, kes toimetab nakkuskahtlusega inimese ka haiglasse.
Inimesed, kel on koroonaviirusega nakatumise põhjendatud kahtlus, peaksid helistama oma perearstile või perearsti nõuandetelefonil 1220. Terviseseisundi halvenemisel tuleb helistada hädaabinumbril 112.
Koroonaviirust tasub kahtlustada juhul, kui inimene on viimase 14 päeva jooksul käinud haiguse riskipiirkonnas, on kokku puutunud koroonaviiruse haigega ja tal esinevad haigusele iseloomulikud sümptomid ehk köha, palavik ja/või hingamisraskused. Muul juhul võib olla tegemist Eestis laialdaselt leviva gripi või gripilaadse viirusega.
Lisaks hingamisteede haiguste sümptomitega inimestega lähikontaktist hoidumisele aitab nakkushaigustesse haigestumist vältida hügieenireeglite järgimine, mille väga oluliseks osaks on korralik ja pidev käte pesemine.
Võttes arvesse haiguste ennetamise ja tõrje Euroopa keskuse (ECDC) riskihinnangut, on tervisameti hinnangul koroonaviiruse riskipiirkondadeks Hiina, Itaalia, Iraan ja Lõuna-Korea. Risk nakatumiseks on kõrge inimestele, kes viibivad riikides, kus on laialdane kohapealne levik.