Irvikkassi naeratus ehk Jälle Käsmu sadamast

Virko Sirkel. Foto: Marianne Loorents

Käsmu sadama ümber toimuvat tammsaarelikku kemplemist, mida kohaliku seebiooperi näitlejad harrastavad, on käsitletud kui kohaliku tähtsusega tragikomöödiat. Minu jaoks, kes ma olen üks selles näitemängus osaleja, on sellel sügavam tähendus. Nimelt kangastub siin endisaegse käitumusliku paradigma meemide ülekandumine tänapäeva. Kuningas on küll alasti, kuid koogutamise harjumusest tunnistatakse tema näivaid rõivaid!

Selle kirjatüki eesmärk ei ole rõhuda otsustajate südametunnistusele, vaid juhtida tähelepanu sarnases situatsioonis olevatele kaaskodanikele.

Tänapäeva liberaalses maailmas on tagatud võimalus oma arvamusi ja tõekspidamisi vabalt väljendada. Kuid kas neid ka arvestatakse? Nagu ütleb araabia vanasõna: “Las koerad hauguvad, karavan läheb edasi!” Näib, et see vanasõnast on saanud praeguse Eesti liberalismile iseloomulik suhtumine. Võibolla tasuks mõelda, kas liberaalne käitumine on see, mis on vabadusele meelepärane või mis vabaduse säilitab.