Lindudele pesitsemiseks kinnisvara arendamine teeb ka inimesele head

Peeter Hussar tutvustas Rohuaia lasteaias Roherännaku raames mitmesuguseid pesakaste. “Seitsmekümnendate mudelid,” ütles ta nende kastide kohta, mille taha on löödud okste vahele kinnitamiseks pikk laud. Foto: Katrin Uuspõld

Sel, kes soovib oma aias kuulda linnulaulu, näha tiivulisi tegutsemas nii silmailuks kui ka praktilistel põhjustel kahjurite hävitajana, tasuks soodustada nende pesitsusvõimalusi. Sulelistele, kel omane teha pesa puuõõnsustesse, on heaks aeda kolimise argumendiks inimese tehtud sobilik pesakast. Kastile on neil aga liigiti oma nõuded.

Rakvere lasteaedade kolmandal Roherännakul tõi loodusmees Peeter Hussar lindudele kinnisvara arendamises välja kaks põhikriteeriumi: lind peab kasti ära mahtuma ja pesakasti sissepääs peab olema just nii suur, et ta sealt läbi läheks. “Pesakasti ava suurusega saab reguleerida liiki, kes sinna sisse kolib,” rääkis Hussar. “Tihasel ja kuldnokal elumaja suhtes konkurentsi ei teki, rasvatihane tavaliselt nii suure avaga kasti, kuhu kuldnokk sisse mahub, ei koli, väiksematest tihastest rääkimata. Peale kuldnoka pesitsusaega mais võivad sama kasti kasutusse võtta piiritajad, kes alustavad pesitsemist juunis.”

Hussar soovitas oma aastatepikkusele kogemusele toetudes pesakasti ehitamisel lähtuda “seitsmekümnendate mudelist” ehk teha pesakast, mille taha on löödud risti pikem laud, mis ulatub mitukümmend sentimeetrit kastiseinast mõlemale poole – sel moel on hea seda puuokste vahele sobitada.