Juhtkiri: kes saab kriisist kasu?

Virumaa Teataja.

FOTO: Meelis Meilbaum

Kriisid on kasulikud. Näiteks poliitikutele, kes asuvad asjaga tegelema, komisjone moodustama, kriisi ohjama, et hädas tavakodanikele abiks olla. Aga kriis annab hea võimaluse kasu lõigata ka kõiksugu sulidele, kes haistavad lihtsat raha teenimise võimalust. Venemaal olevat müügile paisatud energeetiliselt laetud kivid, mis aitavat ära hoida koroonaviirusega nakatumist.

Müügiedu tagamiseks lisati igaks juhuks teave, et “kividele on energeetikat lisanud Karjala nõiad”. Keskmine venelane ei leia Karjalat ilmselt kaardiltki üles, veel vähem on teada mingitest “Karjala nõidadest”, aga mida salapärasem, seda parem.

Väikeses Eestis on telefonikelmid rakendanud koroonaviiruse investeerimispettuste vankri ette. Terviseameti nimel on aga liikvel petukirjad, mis sisaldavad linki, millele klõpsates pidavat saama täpsemat infot koroonaviiruse kohta, kuid tegelikt käivitatakse hoopis arvutiviirus. Nii et lisaks kaitsele koroonaviiruse eest vajame kaitset sulide ja nende levitatavate arvutikelmuste eest. Viimaste puhul aitab õnneks sageli terve talupojamõistus.

Oleme eestlastena suhteliselt skeptilised, umbusklikud ja iroonilised, aga mingites asjades kipume mõtlema nii väga “kastist välja”, et ei anna endale aru, kus on arukas ja loogiline jutt.

Oleme eestlastena suhteliselt skeptilised, umbusklikud ja iroonilised, aga mingites asjades kipume mõtlema nii väga raamidest välja, et ei anna endale aru, kus on arukas ja loogiline jutt, kus udutamine ja puhas pettus. Ilmselt on irooniakihi all lapsemeelne igatsus muinasjutust tuttavate elustavate eliksiiride ja imeväge andvate terakeste vastu. Kui lasta esimesel emotsioonil üle minna ja natuke rahulikumalt mõelda, siis ehk tekib pisuke kahtlus, kas kuuldut-pakutut tasub ikka tõe pähe võtta. Karta on, et varsti on uus MMS või midagi taolist tulekul – kodune imevahend, mis tapab viiruse, aga kardetavasti koos inimesega.

Mida uskuda ja mida osta, on igaühe enda otsustada – mõnda ravib allikavesi ja “teadmine”, aga kokkuvõttes on sellised pseudovahendid siiski ohtlikud, sest küllap on neidki, kes alternatiividele lootma jäävad ega pöördugi õigete abivahendite ja abiandjate poole. Ühesõnaga, alati tasub kontrollida allikate usaldusväärsust, kahtluse korral konsulteerida endast targematega.

Sest kui pseudoteadus ja -tõed on juba oma järgijad leidnud, on päris tõe jalgele saamine võitlus omaette.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles