Rakvere haigla püüab musta toa abil koroonast pääseda

Rakvere haigla võitleb tugevasti selle vastu, et koroonaviirus nende majja ei jõuaks. Erakorralise meditsiini osakonnas küsitakse abivajajalt COVID-19-sse puutuva kohta. Foto: Marianne Loorents

Mõistagi tuleb kaitsta kõiki, kuid peaküsimuseks võib koroonaviiruse puhul kerkida see, kuidas hoida ja kaitsta õrnu vanainimesi, kes haigestuvad raskelt. Sellele peavad seni, kuni kibekiiresti leviv viirus pole maakonnas võimust võtnud, mõtlema sotsiaalhoolekande vallas tegutsejad.

Need, kes eile külastasid Rakvere haiglat, pidid juba registratuuris läbima kadalipu, vastates küsimustele. Rakvere haigla juht Ain Suurkaev rääkis, et nad tegid nii-öelda oma maja sisese ankeedi, et koroonaviirusega nakatunud võimalikult varakult kinni püüda.

“Meie peamine eesmärk on, et Rakvere haigla peab jääma puhtaks. Soovime kaitsta oma töötajaid ja patsiente,” ütles Suurkaev.

Rakvere EMO juhataja Aile Kaasiku sõnul praegu veel koroonaviirus maakonnas ei levi ja nad saavad toimuvat kontrollida. “Kui ühel hetkel on vaja tulekahju kustutada, siis kustutame,” nentis Kaasik.

Rahvakeeli öelduna kuulati juba varem erakorralise meditsiini osakonda (EMO) pöördunud inimesed üle, et saada aimu, kas nad on võinud puutuda kokku koroonaviirusega.

Kui peaks juhtuma, et viirusekandja jõuab kuidagi Rakvere haigla koridoridesse, siis tegutseb raviasutus otsemaid. “Isoleerime ta kohe. Kui tegemist on erakorralise meditsiini osakonna kliendiga, siis pannakse ta isolaatorisse, kuid haiglal on ka nii-öelda must kabinet,” rääkis Suurkaev. Viirust kandev ja levitav haige saadetakse kas koju või antakse ta üle kiirabile, kes toimetab ta Tallinna või Ida-Viru haiglasse.

Kaitsmine on sellises olukorras oluline, kuid siiski püütakse inimlikkust mitte kaotada. “Meil kehtib haiglas külastuspiirang, aga kui kellegi lähedane on manala teele minemas, siis võimaldame ankeetküsitlusele vastanud lähedasel temaga kohtuda. Ka sünnitaja saatja või tugiisiku laseme sisse, aga kui ta hüppesse läheb, siis ta haiglasse enam ei pääse,” kõneles Ain Suurkaev.

Rakvere haigla juhid kinnitasid, et selline tegutsemine on vajalik ka seetõttu, et kaitsta ja hoida hapramaid inimesi, et ei nakatuks vanemaealised, kel palju kaasuvaid haigusi ja tervis halvem.

“Soovitan mõelda talupojalikult,” lausus Aile Kaasik. Ta nentis, et peame kõik püüdma vältida ristsaastumist, mõistma, et praegu on liikvel ka gripid, kasvanud on RS-viirusesse haigestumine, mis võib väljenduda ülemiste hingamisteede põletiku, aga ka kopsupõletikuna.

EMO juhataja ütles, et nüüd, mil koolid sulgevad õppetööks uksed, ei tähenda see, et vanematel on aeg oma lastega arsti juurde tulla ja ühtlasi ummistada erakorralise meditsiini osakonna vastuvõtt. Sellest tuleks igal juhul loobuda. Ain Suurkaevu sõnul ei peaks kaupu kokku ostvate täiskasvanute ega ka noorte kogunemiskohaks olema suured kaubanduskeskused, kus viirused levivad jõudsasti.

Lähiaegade väljakutsete kohta sõnas haigla juhtkond, et praegu tegeletakse haiglas ennetusega. Muu hulgas selle nimel, et kaitsemaskidest poleks tulevikus puudus.

Olukord koroonaviiruse puhul on aga suhteliselt ettearvamatu ja nii ütles Ain Suurkaev, et situatsioon võib muutuda tundide jooksul.

"Soovitan mõelda talupojalikult."

Aile Kaasik, Rakvere haigla EMO juhataja

Aile Kaasik tähendas, et aina enam tuleb ka rääkida sellest, kuidas koroonaviirusesse haigestumine ei muutuks vanemaealiste seas epideemiaks. Ta tõi näite, et tervishoiusüsteemile võib koormavaks saada see, kui hospitaliseerima hakatakse vanureid, kes ei saa kodus viiruse põdemisega hakkama.

Järgmisel nädalal on Rakvere haigla juhtkonnal plaanis kohtuda hooldekodude töötajate ja maakonna perearstidega.

Eileõhtuse seisuga polnud Lääne-Virumaal koroonaviirust ühelgi inimesel tuvastatud.

Riiklik eriolukord tähendab, et sotsiaalhoolekandeasutustes kehtib külastuskeeld maini.

Mitme hooldekoduga seotud Monika Puldre ütles, et nad ennetavad koroonaviirust majade karantiiniga, külastajaid hooldekodudesse ei lasta. “Pakikesi võib tuua, kuid võõraid sisse ei lase. Oma inimesi päris kinni hoida ei saa, tragimad käivad jalutamas,” lausus Puldre. Ta nentis, et praegune olukord on kõigile keeruline ja ennetuseks nii vajalikku vaktsineerimist COVID-19 puhul pole.

Maakonna turvalisuse nõukogu esimees Maido Nõlvak ütles, et lisaks hooldekodudele tuleb rääkida päevakeskustest, kus vanurid kokku saavad.

Lääne-Viru Omavalitsuste Liidu juhatus koguneb esmapäeval ja siis arutatakse sotsiaalteemasid, sealhulgas vanainimeste kaitsmist, ka maakonna tasandil.

Sotsiaalministeeriumi kohaliku omavalitsuse sotsiaal­teenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag ütles, et hooldekodusid teavitatakse aktiivselt ja selgitatakse, et hügieeninõuete järgimine on ennetamisel tähtis.

“Sel nädalal on sotsiaalkindlustusamet kontaktis kõigi suuremate hooldekodudega, uurides, kas neil oleks abi vaja, et aidata klientidel lähedastega suhelda,” lausus Raag.