Nagu teada, on värske õhk parim vahend pisikute vastu ja männitüvele toetudes ei pea muretsema, kas seda keegi vahepeal desinfitseerimas on käinud.
Piirangute kammitsaist pääseb vabaks looduses
Riigimetsa majandamise keskuse (RMK) kodulehe alammenüü “Loodusega koos” on hea abimees enne loodusesse minekut. Huviline saab välja sortida teda huvitava piirkonna ning valida kas loodus- või matkaraja, metsaonni või lõkkekoha.
Lahemaa külastusala juht Timo Kangur on tähele pannud, et olematu talve tõttu kasutatakse lõkkeplatse üsna aktiivselt praegugi.
Üks populaarsemaid loodusobjekte on jätkuvalt Viru raba, mis on ilus oma laudteede ja vaatetornidega. Kangur märkis, et eelmisel aastal külastas Viru raba arvestuslikult 48 000 külastajat, nii et ühiskonnast eemaldumise mõttes ei paku see just kõige privaatsemaid võimalusi.
Olematu talve tõttu kasutatakse lõkkeplatse üsna aktiivset praegugi.
Millised on sel juhul soovitused Lääne-Virumaa elanikele? Külasala juht alustas loetelu Neerutist, kus on kaks mõõduka pikkusega matkarada: pooleteise ning kolme ja poole kilomeetri pikkune. Radade äärde jääb muistne linnamägi ning looduse õppeklass, milleks on infotahvlitega varustatud avatud rajatis. Viitnal on korralik parkla ja väga hästi läbitav rada, mis tutvustab jääaja kujundatud pinnavorme. Rada on seitse kilomeetrit pikk, kuid saab piirduda ka kahe ja poole kilomeetri pikkuse jalutuskäiguga ümber Pikkjärve.
Erilist tähelepanu väärib kindlasti Oandu külastuskeskus, kus on hulk eri ajastutest hooneid, igaühes näitus või isegi mitu. Keskuse õuest või lähikonnast algab seitse õppe- või matkarada.
Need, kel metsas liikumise kogemus kesine, ei peaks pelgalt eksimishirmust koju jääma. RMK-l on välja töötatud spetsiaalne mobiilirakendus ehk äpp, mis hõlbustab radadel liikumist.
Metsa- ja matkaradadele pakuvad alternatiivi linnapargid ja kergliiklusteed, mis linna ja suuremate maaasulate ümber looklevad.