Õndsal laupäeval. Emakeelepäeva rütmis. Saabuva kevade hõnguses. Harilikult kulub aeg käest, aga kui olukord kodus olemise rangelt soovituslikuks muudab, tunduvad päevad venivat kuudeks ja kuud aastateks.
Emakeelepäeva luulehingamist
Lihtsalt olemine on kunst omaette ja see ei pruugi tähendada olesklemist, kuigi võib ka nii. Aga võib pakkuda emotsioone, tundmisi ja mõtisklusi. Näiteks ajal, mil lugeda.
Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval on kombeks etelda ja lugeda tavapärasest rohkem. Pöörata tähelepanu õigekeelsusele ja kasutada võõrsõnadest enam omi. Ja lugeda Petersoni enda kirjutatut, mis muidu muu müra sees meeldegi ei tule. Tegemist ei olnud luuletajaga, kuigi mõnikümmend teost tema sulest on säilinud. Oodis "Kuu" on ta kuulutanud eesti keele ilu ja selle eluõigust. Soovitatav ette võtta, kui parasjagu aega süveneda.
Gustav Suitsu "Kogutud luuletuste"1938. aasta antiikpaberil trükk, autori signeeritud. See on emakeele ilu ridades, mis vestavad sapisest kuust ja kahekordsest sügisest, Lydiast, Saaremaast ja ootamatust lõpust.
Neile, keda luule ei kõneta. Artur Alliksaar. "Ma nagu kangelasi vaatan neid, kes sooritavad mõne patu. Kesköiti emban templikünniseid ja kujutlen, et olen sõltumatu." Üks neid kirjanikke, kes on lugenud rohkem kui kirjutanud, palju loetust on luuletajasse alles jäänud ja sealt eesti luule osaks saanud. "Päikesepillaja". Iga rida räägib otse lugejaga ilusas, nüansirohkes ja isikupärases eesti keeles. Uskuge mind, luule kõnetab.
Juhan Liivi "Sinuga või sinuta". Lehekülgede viisi hetkede jagamist. Lootusrikkust. "Luulet igatsuste maalt, igatsusi luule ra 'alt loomus pannud rinda. Mis need kokku punusid, mõtteks, kehaks kujutid, annab elul' hinda."
Marie Heiberg. "Rändaja tütarlaps". Üksindusest ja kurbusest. Mustadest mõtetest, mis kirgliku noore naise elujõu igatsuses abi karjumiseni viisid. Valusad read. "Maailma kurbus pärlides ja siidis käib uhkes pidusaalis oma teed. Ja kannatusi tundes valgeis riidis, ta hinge muret tunnistavad need."