Kell helises koolitundi tuhandetes kodudes

Kunda ühisgümnaasiumis õppivad perekond Selderi kuus last püüavad koduõppes ühe arvutiga hakkama saada. Foto: Vladislav Musakko

Eilsest on kõik Eesti koolid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra tõttu distantsõppel. Kuidas kodune koolipäev läks?

Kuue lapse ema Marge Selder: esimene päev ei läinud hästi

Distantsõpe on mulle nii uus asi, et raske on olnud hakkama saada. Minu lapsed käivad Kunda ühisgümnaasiumis, Mihkel õpib 3. klassis, Magnus 5. klassis, Kairi 7. klassis, Margo 8. klassis, Kaili 9. klassis ja Kaidi 10. klassis. Kõige keerulisem on see, et kuus last on ühe arvuti taga.

Kõik on väga harjumatu. Failid ei avane ja õppimisi on palju, samuti tuleb tihti reageerida kiiresti, õppetükk kohe õpetajale tagasi saata. Kui arvutifail ei taha kohe avaneda, siis võtab kõik veel rohkem aega.

Ma ise ei ole ititeadlik, kui hätta jään, siis vanem tütar aitab. Lastel tuleb palju asju teha vihikusse, nii et saame hakkama.

Kooli tugi on tunnetatav: kui jääd hätta, siis õpetajate numbrid on antud, praegu veel pole ma õpetajale helistanud. Meil on ka klassi sotsiaalmeedias arutelud. Kõik, kes abi vajavad, saavad küsida.

Tore on see, et lapsed on rõõmsad, neile ikka meeldib, et mõnda aega ei pea koolis käima. Lapsed ütlevad, et koolis on lihtsam kui kodus. Ma olen küll kodune, aga praegu ei tunne, et koduseid toiminguid tuleb teha õhtul – lapsed aitavad palju. Mul on praegu lihtsam ka sellega, et ei pea lapsi autoga kooli ja trennidesse viima.

Võtan praegu distantsõpet ja toimuvat päev korraga.

Koroonaviirust ei karda, elame veidi linnast eemal, omaette. Lapsed möllavad metsas, teevad puid, mängivad korvpalli. Teistega me väga kokku ei puutu.

Tamsalu gümnaasiumi õpilane Geiri Suur: matemaatikat kodus omandada on veelgi raskem

Õpin 11. klassis, olen hea õpilane aga e-õpe on keeruline. Olukord on huvitav, e-kooligi ei saanud pikalt sisse. Ise saan hakkama, kui hädas, siis otsin internetist lisa.

Kui matemaatika on koolis juba keeruline, siis veelgi raskem on seda omandada kodus. Hirmutab olukord just eksamiainetes, kui kuu aega peab matemaatikaga ise tegelema, siis ei tea, kuidas sellega lõpuks läheb.

Internetist õppida on raskem ka seetõttu, et kodus keskenduda on keerulisem kui tunnis. Seal pead kohal olema.

Õpetajad ja kool aitasid nii palju, kui suutsid, kuid tunda on, et ka nende jaoks ollakse uudses olukorras.

Tapa gümnaasiumi direktor Elmu Koppelmann: juba hommikul andsime lastele neli-viis arvutit koju kaasa

Olen pedagoogina igasuguseid asju näinud ja oma peas kõikvõimalikke stsenaariumeid koostanud, kuid sellise asja peale nagu praegu poleks ilmaski tulnud.

Õppetöö kvaliteet võib muidugi kannatada, aga kokku võttes on ikkagi tervis tähtis. Kõike muud saab hiljem parandada.

Mul endal on kaks last kodus. Tõin töö juurest arvuti ja tekitasin endale koju töökoha, sest lapsed ja naine on hõivanud olemasolevad infovahendid. Isadel-emadel on muidugi suur koormus, näen seda just praegu omas kodus: ema aitab pojal käsitöötunnis nõutavat teha, tütar muretseb, et ta ei saa keemiast aru.

Aimasin, et asi läheb hulluks, ja kooli direktsioon pidas esimesed kriisinõupidamised juba neljapäeval. Kardan, et kõik plaanitu ei hakka toimima, kuid paanikat pole.

Probleem on arvutite ja internetiühendusega. Kool püüab selliseid lapsi aidata, juba hommikul ­andsime lastele neli-viis arvutit koju kaasa. Netiühenduse teema on üleval, see, kuidas seda organiseerida.

Õpetajad kiidavad õpilasi, kes on üllatavalt aktiivsed ja asjalikud. E-õpe toimib. Ainekava täitmine on raske teema, kuid koolijuhina pean usaldama õpetajate tarkust, kes ise pakuvad e-õppe teemad välja.

Väike-Maarja gümnaasiumi kehalise kasvatuse õpetaja Tauno Tihti: püüame anda endast parima

Ei ole hullu selle e-kooliga: vahel viskab “errorit”, aga praegu saan asjad aetud. Kuidas kehalist kasvatust õpetada distantsilt? Iga kool ja õpetaja mõtleb ise välja, kuidas talitada. Ega mulle keegi pole kusagilt kõrgemalt poolt juhiseid andnud, mida teha. See on õpetaja ja kooli asi, kuidas olukord lahendada. Mis on ka mõistetav: kriis on ju nii uus ja tundmatu asi, et selleks ei osatudki valmistuda. Ainekava on ju olemas, eesmärk samuti, aga meetodi nende täitmiseks peavad valima kool ja õpetaja.

Mina soovin, et õpilased hakkaksid pidama liikumispäevikut, mida saame analüüsida. Võimaluse korral palun kasutada nutiseadet, kus on sammulugeja. Muidugi saab sellega sohki teha, see on rohkem usalduse asi, aga ma ju üldiselt tean, kui aktiivne mul üks või teine õpilane füüsiliselt on, ja kui mõni laiskvorst teatab mulle nüüd äkki, et ta kõndis päevas 20 000 sammu, siis ma hästi ei usu seda.

Teoreetilist tööd saab ka teha. Näiteks on võimalik koostada referaat spordialade reeglitest. Eks nad saavad sedagi üksteise pealt maha kirjutada, aga kui ükskord kriis lõpeb ja oleme tagasi koolis, siis küllap ma teen neile teadmiste kontrolli. Eks olukord on natuke kummaline, see pole ikka päris kehalise kasvatuse tund, aga püüame anda endast parima.

Erijuhtumid. Kuidas toimub õpe Maarjamaa hariduskolleegiumis ja Porkuni koolis?

Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Pille Vaiksaar

Meil õpivad noored, kes on suunatud kinnise lasteasutuse teenusele kohtumääruse või kohtuotsusega. Seetõttu ei ole võimalik meie kooli päriselt sulgeda. Selleks et tagada meie õpilaste ja töötajate turvalisus, võtsime juba veebruarist kasutusele kõik võimalikud ennetusmeetmed, et viiruse levimist koolis ära hoida. Muu hulgas mõõdametööle tulijatel kehatemperatuuri.

Meie ringijuhid on korraldanud koolis õpilastega maskide õmblemise.

Kõige raskem oli õpilastel eelmise nädala algul võtta vastu teadet, et vähemalt märtsi lõpuni nad koju ei saa. Mitu õpilast oli just selleks ajaks oma hea käitumisega kodukülastuse välja võidelnud ja sellest ilma jäämine oli nii mõnelegi suur šokk ja kurbus. Õpetajatel ja kasvatajatel ning terapeutidel on õpilaste toetamisel võtmeroll.

Möödunud nädala algusest ei võta me vastu ühtegi külalist. Pakki saata saab, kuid ise õpilasele seda üle anda ei saa. Õpilase arenguvestlused ja võrgustikukoosolekud peame Skype’i või videoseadmete vahendusel.

Selleks, et keerulisel ajal oleks õpilastel võimalik lähedastega tihedamalt suhelda, oleme suurendanud telefonide ja arvuti kasutamise aega, mis tavapäraselt on meie koolis piiratud. Ka oleme täiendanud raamatukogu, varunud lauamänge ning oleme seadmas töökorda õuespordivahendeid, et mitmesuguste tegevustega leevendada isoleeritust.

Eilsest viisime miinimumini vahetute kontaktide arvu koolis. Õppetööd viime läbi kasvatusrühmades kindlate õpetajatega, personali hoiame võimalikult ühe rühma põhise. Õpilased viibivad vabal ajal õues ja rühma kaupa spordisaalis, vahepeal ruum tuulutatakse. Raamatukogust saab raamatuid tellida, ise valima minna ei saa. Söökla on suletud, köök avatud. Õpilaste ja ka rühmatöötajate toitlustamine toimub kasvatusrühmades.

Porkuni kooli direktor Piret Tislar

Kool on avatud väikesele hulgale lastele. Meie peamine eesmärk on füüsiliste kontaktide vähendamine miinimumini.

Oleme pidanud nii koolipidaja kui ka koolitöötajatega mitu kriisikoosolekut, suhelnud lapsevanematega ning ühiste jõududega selgitanud välja lapsed, kel puuduvad haigustunnused ja keda vanemad koju jätta ei saa. Neid lapsi on kokku kümmekond.

Enamik õpilasi õpib hetkel kodus, õpetajad koostasid õpimapid ülesannete ja harjutustega ning andsid need lastele koju kaasa.

Väga keeruline on korraldada meie koolis hooldusõppekava laste õppetööd distantsilt kuivõrd nende õppepäevadesse kuuluvad tegevused koos õpetajate, abide, tugispetsialistide, tugiisikute ja korrigeeriva võimlemise instruktoriga. Enamasti toimub koolis õppetöö hooldusõppekava lastele koostegevuses spetsialistiga. Meie majas on loodud lastele kõik võimalused, mis kodudes puuduvad.

Olukorra hindamine toimub iga päev, me kaalume õppe korraldamise võimalusi iga õpilase puhul individuaalselt. Oluline on, et õppetöö ei katkeks ja lapsed saaksid maksimaalselt õppes jätkata.

Mis saab hariduslike erivajadustega õpilaste õppest?

Haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja Tarmu Kurm

Ilmne on see, et koolile toetuva õppe korraldamine on nakkusohu tõttu reeglina välistatud ja lahendusi peab leidma koduses keskkonnas kõikide osaliste, sealhulgas pere, kooli ja omavalitsuse koostöös. Esiplaanil on nakkusohu üldine vähendamine ja kompromissideks peab olema valmis. Kui on võimalik individuaalsete vajadustega arvestada viisil, mis nakkusohu levikut ei mõjuta, siis loomulikult seda teha ka proovitakse.