Kuus muutust Rakvere haigla igapäevatöös

Koroonaviirus toob kaasa tõsised muutused: Rakvere haigla püstitas EMO ette mobiilse triaažikabineti. Foto: Vladislav Mussako

Iga päev koroonaviiruse tõttu muutuv pingeline eriolukord toob uuendusi ka Rakvere haigla argirutiini.

1. EMO ette püstitati mobiilne triaažikabinet

Rakvere haigla otsustas koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kolida pühapäevast erakorralise meditsiini osakonna (EMO) vastuvõtt õue. Mobiilse triaažikabineti peavad läbima kõik EMO-sse pöördujad.

Välitriaažikabinetis tuleb haigetel vastata küsimustele, et tervishoiutöötaja saaks aimu, kas nad on võinud puutuda kokku koroonaviiruse kandjaga. Rakvere haigla nii-öelda oma maja sisene ankeet peaks aitama võimalikult kiiresti välja selgitada koroonaviirusesse nakatunud inimesed.

Rakvere haigla juht Ain Suurkaev rääkis, et niimoodi tegutsedes püüavad nad vältida ristsaastumist. Haigla juhtkond soovib viia haiglas liikumise miinimumini.

Lisaks koroonaviirusele on praegu liikvel ka gripid, kasvanud on RS-viirusesse haigestumine, mis võib väljenduda ülemiste hingamisteede põletiku, aga ka kopsupõletikuna.

“Meie peamine eesmärk on, et Rakvere haigla peab jääma puhtaks. Soovime kaitsta oma töötajaid ja patsiente,” ütles Suurkaev.

EMO mobiilses triaažikabinetis töötavad kaitseriietuses erakorralise meditsiini osakonna töötajad, kes annavad haigele esmase tagasiside ja suunavad ta vajadusel haiglasse.

EMO juht Aile Kaasik lausus, et nad vaatavad triaažikabinetis kõik patsiendid läbi, neid aidatakse ja nõustatakse, kuid see võib tavapärasest rohkem aega võtta.

“Patsiendid peavad olema valmis, et nõustamise järel saadame nad koju,” lausus Kaasik.

Peale EMO mobiilse triaažikabineti on olemas soojak, kus patsient saab oodata oma vastuvõttu.

Ain Suurkaev rääkis, et ta oli pöördunud üleeile hommikul Rakvere firmade ja päästeameti poole, kes olid eriolukorrale kiiresti reageerinud ja nende abiga linnak haigla hoovi püstitatigi.

Eile selgus haiglapersonali üllatuseks, et patsiendid püüavad keelust üle astuda ja ronida lausa üle aia, et pääseda EMO-sse teist teed, kontrolli läbimata.

“Mõistus peab võitma, keeld on keeld,” märkis Suurkaev, kes oli pühapäeval käinud aiale venekeelseid kleepse panemas.

2. Turvanaine valvab ambulatoorset vastuvõttu

Rakvere haigla ambulatooriumis toimub kontroll, kus inimene peab samuti vastama küsimustele, millest selgub tema viimase aja tervise- ja reisikäitumise kokkuvõte.

“Oleme sinna kaasanud ka õe, kes teeb tervishoiuhinnangu, ja turvanaise, et inimesed ei lipsaks temast mööda haigla koridoridesse liikuma,” lausus Suurkaev.

Seda tehakse seetõttu, et tervisetempli töötsoonidesse ei saaks sisse inimesed, kelle tervislik seisund seda ei luba.

3. Antakse telefonikonsultatsioone ja avati nõuandeliin

Haiglal on koroonaviiruse kartuses plaan suunata haiged, kes peaksid tulema arsti juurde, hoopis telefonikonsultatsioonile. “Kui inimene on saadetud eriarsti juurde, siis lepime temaga kokku, et kui ta soovib telefonikonsultatsiooni, siis helistame talle ise,” lausus Suurkaev.

EMO juht Aile Kaasik ütles, et eile tegi ta valuraviarstina esimese telefonikonsultatsiooni, mis läks korda.

Kuna hirm koroonaviiruse ees on paljusid pannud valima EMO telefoninumbrit, otsustati, et avatakse ka oma nõuandeliin.

4. Rakvere haigla ei keela veel peresünnitusi

Mitmed haiglad on teinud viiruspuhangu eriolukorras karmikäelise otsuse – sünnitusel ei tohi viibida ei isad ega tugiisikud.

Rakvere haiglas on koroonaviiruse kartuse tõttu mitmeid piiranguid, kuid sünnituse juurde isasid veel lubatakse. Rakvere haigla ravijuht Liis Otstavel ütles, et isad või tugiisikud saavad sünnituse juures olla. “Kui nad täidavad terviseankeedi ja tõendavad, et on terved,” ütles Otstavel.

Aile Kaasik märkis, et nii sünnitaja kui ka teda saatev isik läbivad triaaži ning kontrollimata ei pääse haiglasse keegi.

Peale sünnitust peavad aga värsked papad otsustama, kas nad jäävad haiglasse või lähevad koju. “Edasi-tagasi rändamist ei ole,” lausus Otstavel.

Ravijuht märkis, et see otsus võib küll lähiajal muutuda.

5. Valmib koroonaosakond

Eile valmis Rakvere haigla statsionaarses osakonnas seitse isoleeritud palatit kokku 14 kohaga, kuhu suunatakse nakkushaiged. “Kasutame ühte päevakirurgia osakonda,” rääkis Suurkaev uutest palatitest.

6. Meditsiinipersonali puudust püütakse ennetada

EMO juht Aile Kaasik ütles, et loomulikult võib neid viiruse kõrgpunktis tabada personalipuudus, kuid nad on kutsunud appi parameedikud, sõdurid, Alutaguse Kaitseliidu maleva. “Olen ühendust võtnud kõigi meie maja abiarstidega, uurinud, millise koormusega nad saavad vajaduse korral liituda. “Meil on nimekiri inimestest, ­keda saame kaasata kohe tööle,” lausus Kaasik.

Meditsiinitöötajate soovitused siin ja praegu

Rakvere haigla juht Ain Suurkaev tõdes, et näeb veel praegugi liiga tihti olukordi, kus inimesed on ninapidi koos. “Soovitav on inimesel distantsi hoida,” lausus Suurkaev. Ta lisas, et värskes õhus on olla mõistlik, kuid mitte nii, et teineteisega on tihe kokkupuude.

EMO juhile Aile Kaasikule meeldis mõte, et igaüks võiks nüüd, kui aega rohkem, võtta kätte Jaan Krossi “Kolme katku vahel”, mis annab eluterveid soovitusi musta surma vältimiseks. “Need sobivad ka praegu,” nentis Kaasik.

Doktor soovitas mõelda ka sellele, et mobiiltelefonid on kõige hullemad infektsioonikandjad. Need käivad ka tihtipeale käest kätte, olles nii suurepärased viirusekandjad.

Suurkaev omakorda rõhutas, et alternatiivmeditsiinitooteid ei tasu küll koroonaviiruse puhul abivahendina sisse võtta. “Kui keemia raviks, siis kasutaks seda ka tõenduspõhine meditsiin,” märkis ta.

Rakvere haigla õendusjuht Markel Pajupuu tähendas alternatiivmeditsiini silmas pidades: “Tapa peremees, sureb viirus.”

Aile Kaasik ütles, et tuleb mõista, et koroonaviirust põevad raskemalt need inimesed, kel vanust üle 60. “Kui rasketest gripijuhtumitest räägime alates sünnist, siis koroona puhul alates vanusest 60+. Kui oled mitme kroonilise haigusega, siis ei peaks käima paberirallil,” lausus Kaasik.

Doktor Kersti Veidrik eriolukorrast tervisekeskuses: töövõimetus- või hoolduslehte vajavad paljud

Eilsest oli eriolukorra tõttu ka perearstikeskustel töökorraldus kõvasti muutunud. Kuidas on esimene päev läinud? Kas patsiendid mõistavad kodus olla või tulevad haigena perearsti juurde?

Rakvere tervisekeskuse doktor Kersti Veidrik võttis hetkeseisu kokku lausega "Meie majas on olukord väga hea". "Koridorid on tühjad, üksikud inimesed, kes on ette helistanud, kellega on kokkulepped, need tulevad. Üks seltskond on muidugi selline, kellele ei jõua kohale midagi," ütles Veidrik.

Doktor rääkis, et väga palju on neid, kes on vajanud töövõimetus- või hoolduslehte. "Selline mass, et jõud ei käi üle. Ma ei ole jõudnud digitaalseid haiguslehti veel vaadatagi," nentis Veidrik.

Patsiente nõustavad tervisekeskuses õed ja doktor lausus, et telefon on hommikust peale punane. "Probleem on nendega, kes on välismaal ja koju ei pääse. Küsivad, mis saab, kas saab haiguslehega aidata, kuidas on karantiiniga," rääkis Veidrik. Ta tunnistas, et on asju, mis nõuavad ka neilt harjumist, ja temagi pole kogu infot jõudnud lugeda.

Doktor Veidrik märkis, et üldiselt on tema nimistus väga head patsiendid, kes teisi austavad ja kehtestatud korda arvestavad. "Nad küsivad, kuulavad ja arvestavad."

Praegu pole tervisekeskusel plaani avada näiteks eraldi nõustamisliini. "Kui asi hakkab üle pea kasvama, siis otsime võimalusi," lausus Veidrik.

Riiklik otsus tõsta tervisesüsteemi valmisolek kõrgemale tasemele toob kaasa ajutised ja vajalikud muudatused kõikide tervishoiuasutuste töös. Peatatud on perearstikeskuste plaanilised vastuvõtud ja ennetustegevus. Tervete imikute vastuvõtt jätkub, vastuvõtule kutsutakse vaid inimesed, kelle puhul on kahtlus, et tal on meditsiinilist sekkumist vajav seisund.

Töövõimetus- ja hoolduslehti saavad inimesed taotleda digitaalselt patsiendiportaali www.digilugu.ee kaudu. Perearstikeskuse poole palutakse pöörduda telefoni või e-posti teel ning ainult tervisemuredega. Vastuvõtule tuleku vajalikkuse üle otsustab telefoni vastu võtnud õde või arst. Perearstikeskusse tohib kohale tulla ainult eelneval kokkuleppel ja õigeks ajaks.