Välismaal leiba teenivad kodanikud on murelikud

Piiriületuspunktides tekkinud harjumatu olukord - pikad järjekorrad - paneb sohvreid hinge kinni hoidma. Foto: Mailiis Ollino

Külalislahkusmajandus on võrdväärne transporditeenust pakkuvate ettevõtete tegevusega. Mõlemal sektoril on suur roll nii riigi rahakoti kui ka rahva ees.

Transpordisektor,12-tunnised seisakud kaheksa kilomeetri ulatuses on piiripunktide uus argipäev. Autojuhina eile Hollandis rooli keeranud, täna Belgias viibiv transpordifirma Tevatol OÜ omanik Andrus Sooniste hoiab piltlikult öeldes hinge kinni. Kaubaveo saatus on lahtine. Reedel Eestist koos kolme teise juhiga Belgia poole startinud Sooniste sõnul sujus sõit Eestist väljudes kenasti.

“Eks ole näha, kas saame riigist välja või ei saa,” lausus Sooniste. Eile hommikul teiste juhtidega kõnelenud Sooniste ütluse kohaselt on järjekorrad piiripunktides katastroof. Saksamaa ja Poola ning Poola ja Leedu piiril ollakse järjekorras 12 tundi, kuid kuna tegemist ei ole seisakuga, vaid vähehaaval liikumisega, millega kaasa minema peab, valmistab see juhtidele probleeme.

“Oleks, et järjekord seisaks, aga toimub pidev liikumine, mis tähendab, et juhid peavad lisaks tegema seadusega ette nähtud pause,” kõneles Andrus Sooniste.

Puhkeajast kinni pidamata jätmisega kaasnevad karistused. Seisakute tõttu ei saa tavaliselt palju liikuda, mille tõttu suurenevad aja- ja finantskulu. “See on paras peavalu,” ütles transpordiettevõtja Sooniste. Võrreldes varasemaga on tema sõnul muutunud ka kaubalaadimise kord. Allkirjastamiseks lauale pandav paber saab vajaliku signatuuri, aga protseduuri juht enam oma silmaga ei näe. “Tänase päeva seisuga lastakse transpordil veel toimida, aga kui kauaks...” iseloomustas Sooniste valdkonna ebakindlust.

Endise 600 hotellikülastaja asemel on klientide arv Soomes Turus asuvas Scandicu hotellis kukkunud 20-le. Piiride sulgemist saavad kibedalt tunda majutusasutuste töötajad. Rakvere päritolu, kuid Soomes Scandicu hotellis leiba teeniva Gerli Rajaste sõnul on tema töökoht teenindussektoris praegu löögi all.

Eks ole näha, kas saame riigist välja või ei saa.

Andrus Sooniste

transpordifirma Tevatol OÜ omanik

Positiivne noot on Rajaste sõnul töölepingu ülesütlemise minimaalne võimalus, kuna kogemust ja staaži Eesti naisel jagub. See ei muuda aga olematuks järgmiste kuude põuaperioodi. Kindla vastuse saamiseni jääb üle vaid spekuleerida. Ühe päevaga võib muutuda kõik.

Gerli Rajaste kirjelduse järgi mõjutavad hetkeolukorda masendus ja maad võttev stress, mis musta loorina kõike varjutavad. “Uut töökohta pole võtta kuskilt. Jõusaal on koht, kus elada välja tekkinud pingeid, kuid ilmselt sulgetakse peagi ka need,” rääkis naine.

Rajaste sõnul kestaks sundpuhkus vähemalt kolm kuud ja see lõhuks kogu elu ühe nädalaga. “Olen see rumal, kes isegi WC-paberit ega tuunikala pole ostnud,” ütles ta. Rajaste kirjeldas olukorda, kus pidi viimaks poest WC-paberit ostes seda hulluks läinud maailma eest peitma, mida tehes ta enda sõnul tohutut piinlikkust tunda sai.

Alaliselt Soomes elav Rakverest pärit ehitustööline Janek Põldma tunnetab ärevust nii linnatänavatel kui ka lähedaste seas. Tööandja kokku kutsutud erakorralisel koosolekul selgust majja ei toodud, seega tuleb oodata Soome riigi edasisi juhtnööre. Ehitustöös muudatusi ei ole, seetõttu pole ehitusplatsid Soomes veel varustatud desinfitseerivate vahenditega ja töö jätkub vanaviisi. Teadmata vaid, kui kauaks.

Kui piirid sulguvad, tabab ka ehitustöölisi kurb saatus, sest töötu olemise lõppdaatumit praegu teada ei ole. “Külmutatud toiduaineid ja WC-paberit ostetakse siin hullumiseni nagu ülejäänud maailmaski,” kirjeldas Janek Põldma olukorda Soomes.

Kõige kurvemaks teeb Eesti mehe Janeku sõnul olukorra teadmatus, kui kaua peab kodust ja pere juurest valitseva haiguspuhangu tõttu eemal olema. “Hetkel tean öelda vaid seda, et eranditult kõik Eestist tulijad peavad kaks nädalat karantiinis viibima. Samuti peaksin toimima ka siit Eestisse mineku korral, seega üks nõiaring,” lausus Janek Põldma.