Omavalitsuste ühised mured on seotud isikukaitsevahendite ja vanuritega

Kummikindad ja desovahendid, lühidalt: isikukaitsevahendeid vajavad ka sotsiaaltöötajad. Foto: Sander Ilvest

Virumaa omavalitsuste ühised mured selgusid täna Ida-Eesti regionaalse kriisikomisjoni laiendatud koosolekul. Et regionaalset kriisikomisjoni juhtiv asutus on Ida päästekeskus, siis juhataski koosolekut keskuse juht Ailar Holzmann.

Holzmann selgitas, et regionaalse kriisikomisjoni koosolekule kutsuti lisaks tavapärasele koosseisule kõikide omavalitsuste juhid ja mitme riigiasutuse esindajad, kokku üle neljakümne inimese. Esialgu oli kavas koguneda Jõhvis, kuid eile otsustati, et inimeste turvalisuse huvides peetakse koosolek Skype'i vahendusel.

Holzmanni sõnul said kõik tunni aja jooksul anda ülevaate olukorra hetkeseisust ja rääkida oma regiooni probleemidest. Sellest tuli esile ka ühine joon, et paanikat ei ole. "Asju lahendatakse ja otsustatakse, reageeritakse probleemidele," sõnas regionaalse kriisikomisjoni juht.

Holzmann nimetas, et omavalitsuste kõige suuremad probleemid on isikukaitsevahendite hankimine sotsiaaltöötajatele ja  vanemate inimeste kui riskirühmaga seonduv. Paraku jagab riik isikukaitsevahendeid küll perearstidele, kuid sotsiaaltöötajad on sellest ringist välja jäänud. Eakatega seonduvatest küsimustest vajab lahendamist eeskätt riskirühma liikumise ulatuse piiramine, et vähendada nakatumisohtu.

Holzmann lausus, et omavalitsustele on tuge vajavad inimesed küll teada, kuid nimekirja saab täiendada sotsiaalkindlustusameti abil. Ka kutsus regionaalse kriisikomisjoni juht inimesi üles neid abivajajaid märkama, kes oma tagasihoidlikkusest pole endast omavalitsustele märku andnud, kuid nüüd, kriisiolukorras, võivad jääda hätta.

Mis puutub kuritegevusse ja noortekampade kogunemisse, siis Holzmanni andmetel puudutab see vaid üht Ida-Viru omavalitsust. Korrakaitsjate esindaja andis selle omavalitsuse juhile ka vastavad suunised, kuhu pöörduda. Teistel seda probleemi polnud.

Regionaalses kriisikomisjonis võeti jutuks, et lisaks Ida-Viru keskhaiglale võiks viiruseproovide võtmisega tegeleda ka Rakvere haigla, mis on omavalitsuste omanduses. Kriisikomisjoni koosolekul lubati seda võimalust uurida. Holzmann lisas, et Virumaa tegusate omavalitsusjuhtidega on väga hea koostööd teha. "Kui vaatame, kuidas kõik ajavad ühte asja," sõnas regionaalse kriisikomisjoni juht.

Kadrina vallavanem Kairit Pihlak tunnistas, et ühine probleem isikukaitsevahenditega tuli üllatusena. Samas meenutas ta, et päästeamet oli kogunud omavalitsustelt andmeid selle kohta, kes neid vahendeid vajavad, ja Pihlak avaldas lootust, et riik need ka omavalitsustele muretseb.

Kadrina vallajuhi hinnangul on kõik praegused tegevused ettevalmistava perioodi staadiumis. Praegu on inimestel süüa, elekter majapidamistes. "Missuguseks olukord päriselt muutub, seda näeme mõne aja pärast," lisas ta.

Mis puutub Rakvere haigla võimekuse tõstmisesse, siis Pihlaku sõnul tuleb esmalt meditsiiniasutusega rääkida, kas neil on võimalik hakata viiruseproove võtma.

"Täna kustutame tuld," nentis Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, kelle hinnangul tulevikus haigestunute hulk kasvab. See omakorda toob tema sõnul kaasa probleemi nii riiklikes kui ka kohalike omavalitsuste hallatavates hooldekodudes. "Kuidas tagada vajalik töötajate hulk," selgitas Kesküla.

Kesküla oli Rakvere haigla võimekuse tõstmise poolt. Seda tingimustel, et meditsiiniasutus võtab viiruseproove väljas, näiteks telgis. Võimalikke nakatunuid ei tohi haigla ruumidesse lasta. Samuti pooldas Kesküla tingimust, et inimene ei tohiks kahtluse korral tulla haiglasse proove andma jalgsi või ühiskondliku transpordiga, vaid peaks tulema isikliku sõiduvahendiga. Väike-Maarja vallajuht rõhutas, et esmalt tuleb haiglaga läbi rääkida. Hoida tuleb ka meditsiinitöötajate ressurssi. "Kindlasti arutame seda teemat," kinnitas Kesküla. Kodanikel aga soovitas ta läbi mõelda, mida nad ise saaksid teha, et viia riskid miinimumini.