​Tapa vallas väärtustatakse kultuuripärandi hoidmist

Lõik Tapa muuseumi ekspositsioonist.

FOTO: Hilje Pakkanen

Väikemuuseumide esindajad ning koduloohuvilised tutvusid Viru Instituudi eestvõttel Tapa valla kultuuripärandiga ja Tapa muuseumi tegemistega, vaagisid saavutusi ja probleeme.

Viru Instituudi projektijuht Marge Lepik rääkis, et omavalitsuste ühinemise järel ähvardab valdades tegutsevaid väikemuuseume või mälutube hääbumine. “Omal ajal sageli entusiasmist ja kodukoha patriotismist kohaliku vaimuvara talletamiseks ellu kutsutud mälutubade eestvedajad on nüüdseks juba ise väga vanaks elanud. Mõnes kohas on eestvedamise üle võtnud MTÜ, teises kohas teeb aeg oma töö,” sõnas Lepik. Mõnevõrra õnnelikumad on Lepiku sõnul need muuseumid, mille algus ulatub vähemalt 20–30 aasta taha, sest neil on välja kujunenud oma nägu ja traditsioonid ning saavutatud tuntus, samuti need, kel on oma teema, nišš ja heas mõttes hull eestvedaja.

Tapa valla kultuurispetsialist Indrek Jurtšenko rääkis koduloolastele, et vallas väärtustatakse kultuuripärandi hoidmist ja käsil on ühinenud valla mälestiste kaardistamine. Koduloolased said teada, et Tapa vallavalitsus toetab valla kodulooliste raamatute üllitamist: abistab kirjastamisel, koostajate tasustamisel ja projektidest raha küsimisel, ning kuna kohaliku ajaloo tundjaid ja sellest kirjutajaid on raske leida, on vald aktiivne selliste inimeste otsimisel ja vajaduse korral ka veenmisel.

Saksi raamatukogu raamatukoguhoidja Sirje Võsa hinnangul on raamatukogu ka kroonikakoguja ning sestap on nemadki hakanud üles kirjutama inimeste lugusid.

Tapa gümnaasiumi õpetaja Elle Kivisoo juhendatavas pärandikultuuri- ja folklooriringis õpivad lapsed aga pärandit tundma ja tegutsevad koos vanemate inimestega. Õpilased on korrastanud kunagise Tapa laululava ja Naistevälja kivikalmed, loonud kooli muuseuminurga ja digifotode arhiivi. Tapa linnas 1994. aastast tegutsev muuseum üllatas aga külalisi sisukusega: kohalikust ajaloost rääkivad põnevad esemed võtsid enda alla kaks korrust.

Jäneda muuseumi juht Georgi Särekanno lausus, et paigamuuseum on kogukonnale tähtis mälupank, mis pakub huvi ka kaugemalt tulijatele. Ta tõdes, et Jäneda mõis, kus muuseum talletab ka ümbruskonna külade ajalugu ja kohalikku hariduselu, on olnud kohaliku kultuurielu keskus sada aastat, kuid selle renoveerimine on väga kulukas.

“Kuidas väärtused kohtadesse alles jääksid, kuidas neid ühtselt tutvustada vallas ja laiemalt? Arengudokumentides räägitakse sageli vajadusest tutvustada olemasolevat kultuuripärandit välismaalastele. Palju tähtsam kui mõne üksiku välismaalase peale mõtelda on tegutseda selle nimel, et tutvustada meie oma kodukandi – ja seeläbi Eesti – ajalugu meie noortele ja hoida oma. Alata võiks valla pärandinädala või -kuuga,” mõtiskles Georgi Särekanno.

Marge Lepiku sõnul andsid päevale lisaväärtust Raplamaa esindajate arvamused, mis ühtisid paljuski virulaste omadega. “Viru Instituut jätkab koostööd väikemuuseumidega, et toetada neid koolituste, nõu ja kontaktidega,” ütles Lepik.

Tapa muuseumi väljapanekut tutvustab muuseumi juht Tiina Paas.

FOTO: Enn Laansalu

Jäneda muuseumi tegemistest kõneleb Georgi Särekanno.

FOTO: Eva Klaas

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles