:format(webp)/nginx/o/2020/03/18/13015003t1h45f6.jpg)
Sel aastal Hiinast alguse saanud koroonaviirus on jõudnud meie igapäevaellu. Valitsus kuulutas 12. märtsil välja eriolukorra viiruse leviku tõkestamiseks. Peaminister Jüri Ratas rõhutas oma teates, et valitsuse absoluutne prioriteet on kaitsta kujunenud olukorras Eesti inimeste tervist. Ühtlasi rõhutas ta, et oleme jõudnud situatsiooni, kus iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Järgmisel päeval peatati õppeasutustes tavapärane õppetöö ja kehtestati kaugõpe.
Sellega aga piirangud ei lõppenud. Riigi sees piirati järgmisena liikumist mandri ja saarte vahel. Piirangud seati ka avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalidele, jõusaalidele, saunadele, spaadele, spordiklubidele, basseinidele, veekeskustele, ujulatele, päevakeskustele ja laste mängutubadele.
Põhjus, miks piirangud seati, on teatavasti koroonaviiruse COVID-19 ülinakkavus. Oleme näinud meediast pilte mujal maailmas rakendatavatest kaitsevahenditest, mida viiruse tõrjumisel kasutatakse. Nägime sama ka uudistes, mis käsitles Kristiine gümnaasiumi koroonajuhtumit, ja näeme seda piltidel, kus tervishoiutöötajad käivad potentsiaalsetelt viirusekandjatelt proove võtmas. Esmased kaitsevahendid on kaitseülikond, kindad, kaitseprillid ja standarditele vastav mask ning nende piiratud hulk ei ole enam kellelegi uudis. Esmajärjekorras on kaitsevahendeid vaja just tervishoiutöötajatel, kes puutuvad potentsiaalsete nakatunutega otseselt kokku.
Haiguse peiteaja kohta on eri andmeid, kuid praeguseks on selge see, et viirus on nakkav juba enne ilmsete sümptomite ehk haigustunnuste avaldumist. See tähendab, et viirusekandja ei pruugi olla teadlik viirusest, mida ta kannab. Nii võib ta lähedaste kontaktide kaudu viirust levitada paljudele inimestele.
Üks väga kontaktnes esmatasandi teenus on hambaraviteenus. Hamba puurimisel või muul hambaraviprotseduuril vallandub aerosoolide pilv, mis täidab sisuliselt kogu hambaravikabineti. Arsti ja patsiendi vahele jääb olenevalt positsioonist ja töövõtetest poolest meetrist väiksem distants.
"Esmased kaitsevahendid on kaitseülikond, kindad, kaitseprillid ja standarditele vastav mask ning nende piiratud hulk ei ole enam kellelegi uudis. Esmajärjekorras on kaitsevahendeid vaja just tervishoiutöötajatel, kes puutuvad potentsiaalsete nakatunutega otseselt kokku."
Olukorras, kus viirus levib juba riigi sees, on ülimalt suur tõenäosus, et hambaravipatsientide hulgas on ilmsete haigusnähtudeta viiruse levitaja. Kuna viirus levib piisknakkusena, on viiruse kandumist patsiendilt arstile ja abipersonalile ilma vastavate kaitsevahenditeta võimatu vältida. Sama kehtib vastupidises olukorras. Erilist tähelepanu tuleb seejuures osutada hambaravikabineti aseptikale ehk kabineti puhastusele.
Rahandusminister Martin Helme rääkis viimatises raadiosaates “Räägime asjast”, et Saaremaa pallimängu lubamine, mistõttu sai alguse suurem viirusepuhang Saaremaal, oli kuritegelik hooletus. See tähendab, et olukorras, mis võib kasvõi hüpoteetiliselt viiruse levikut kasvatada, tuleb vältida võimalikke vigu. Hambaraviteenuse jätkamine ilma nõutavate kaitsevahendite ja korrektse aseptikata suurendab vaid erakorralise meditsiini osakonna tööd. Kaitseta jäävad nii patsiendid kui ka neid ravivad arstid ja abipersonal.
“Hambaarstid ja kliinikud annavad endast aga parima, et esimesel võimalusel taastada vähemalt erakorraline hambaravi”
Olen nõus peaministri öelduga, et iga inimene peab panustama rahvatervise kaitseks. Seepärast otsustas osaühing Virudent oma Lääne-Virumaa kliinikutes peatada patsientide vastuvõtu alates 16. märtsist. Samadel põhjustel on seda teinud ka mitu teist hambaraviasutust üle Eesti.
Hambaarstid ja kliinikud annavad endast aga parima, et esimesel võimalusel taastada vähemalt erakorraline hambaravi.