Kodus õmmeldud maskid ei kaitse

Katrin Uuspõld
Copy
Karveliisa õmblusateljees õmmeldakse maske, mis ei ole meditsiinilise sertifikaadiga, kuid mille järele on kohalike seas nõudlus.
Karveliisa õmblusateljees õmmeldakse maske, mis ei ole meditsiinilise sertifikaadiga, kuid mille järele on kohalike seas nõudlus. Foto: Monika Kanna

Apteekidest ja ehituspoodidest on meditsiiniliste maskide varu lõppenud ning paljud on võtnud nõuks neid oma lähikonna tarbeks ise õmmelda, kuid koroonaviiruse tillukeste osiste vastu on iseõmmeldud maskidest vähe abi.

Terviseamet tegi õmblusettevõtjatele üleskutse pakkuda oma abi kaitsevahendite tootmisel. Üle saja ettevõtte oli end teisipäevaks üles andnud ja terviseamet lubas detailide täpsustamiseks nendega ühendust võtta.

Tapal tegutseva Segers Eesti tegevjuht Jelena Sagaiduk ütles, et nemad on valmis vajalikke maske õmblema, kuid hetkel pole neil sertifitseeritud materjali ega täpseid juhiseid maskide tootmiseks.

Rakveres Karveliisa õmblus­ateljees käib maskiõmblemine täis­tuuridel juba mitmendat päeva – kaheksast inimesest kolm õmblevad ainult maske. Karveliisa juhataja Monika Kanna ütles, et individuaalõmblustööd ja väikepartiid on nad hetkel peatanud ning täidavad vaid ühe püsikliendi suurtellimust ja õmblevad maske. “Käisin esmaspäeval ilusalongis ning mind ei lubatud enne sisse, kui olin maski ette pannud. Tulin siis selle maskiga tööle, istusin maha ja mõtlesin, et mida nüüd teha uues olukorras. Ja siis sain aru: meil on kiudkangast, mida kasutatakse autotööstuses müra ja tolmu tõkestamiseks, õhupuhastusfiltrites ja universaalse kaitseriietuse valmistamiseks,” rääkis Monika Kanna.

Ta lasi õmblejal endale kiudkangast maski õmmelda ja proovis seda: kandis kaks tundi ning tunne oli hea, hingata sai hästi.

“Algul pakkusin maske oma sõpradele, edasi tulid juba tellimused ettevõtetelt,” rääkis Kanna. “Kui algul mõtlesin sõpradele maske tasuta teha, siis nüüd on nõudlus kasvanud nii suureks, et see pole võimalik. Täidame vaid oma piirkonna inimeste ja asutuste tellimusi, edasimüümiseks me neid ei tee.”

Monika Kanna rõhutas, et tegemist ei ole meditsiinilise sertifikaadiga maskiga, vaid tavalise kaitsemaskiga.

Perearst Maire Suurkivi on seda meelt, et kõik, mis takistab ninaneelueritiste laialipritsumist ja mis segab suu- ja ninapiirkonna näppimist, peaks puhtmehaaniliselt nakkuste levikut mingil määral piirama. Rakvere haigla nakkustõrjeõde Ülle Truuver rääkis, et kui inimene tahab endale maski teha, siis kindlasti vähemalt kuuekihilisest puuvillasest kangast, näo suurust arvestades ja nelja paelaga.

"Maski kandmine on vajalik haigele inimesele, et ta ei nakataks teisi."

Ülle Truuver, Rakvere haigla nakkustõrjeõde

“Maksimaalselt võib sellist maski kanda paar tundi või kuni see niiskub. Niiskuses hakkavad mikroobid eriti levima. Pärast kandmist pesta vähemalt kuuekümne kraadiga ja triikida üle. Koroonaviiruse eest selline mask ei kaitse, sest selle viiruse osised on ääretult peenikesed, aga silmaga nähtavad pritsmed peab kinni ning praegu on levimas palju piisknakkuseid,” selgitas Ülle Truuver ja lisas soovituse lähtuda maski kandmisel tervest mõistusest. “Terviserajale minnes pole kindlasti vaja maski ette panna, vaid värsket õhku hingata. Maski kandmine on vajalik haigele inimesele, et ta ei nakataks teisi.”

Terviseameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar selgitas, et meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. “Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku viiruste eest mingit kaitset. Maski mõte on selles, et viirus ei pääseks läbi. COVID-19 viirus on 120 nm (nanomeetrit), see on 0,00012 mm. Võrdluseks juukse keskmine läbimõõt on 0,045 kuni 0,11 mm,” märkis Saar.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles