Katk niitis veerandi inimkonnast

Musta surma ajal kandsid meedikud musta maani rüüd ja linnumaski.

FOTO: Internet

Aastatel 1918–1920 maailmas möllanud niinimetatud Hispaania grippi haigestus pool miljardit inimest, mis oli enam kui veerand maakera tollasest rahvastikust. Kui palju inimesi gripipandeemia tagajärjel suri, ei tea täpselt keegi. Eri allikad pakuvad hukkunute arvuks 17 miljonit kuni 50 miljonit, mõned aga isegi kuni 100 miljonit.

Kuna 1918. aastal esimene maailmasõda veel käis, ei lubatud sõjas osalevates riikides omal maal gripi tagajärjel surnutest rääkida, küll aga tehti palju juttu neutraalses Hispaanias gripi tagajärjel manala teele läinutest ning kuningas Alfonso XIII grippi jäämisest, mis oleks kroonitud mehe peaaegu hauda viinud.

Nii hakati haigust Hispaania gripiks kutsuma, ehkki tegelikult ei olnud sel Hispaaniaga suurt midagi pistmist. Tänapäevased uuringud on selgitanud, et ülima tõenäosusega oli sarnaselt praegu möllava koroonaviirusega ka Hispaania gripp pärit Hiinast.

Hispaania gripp möllas kolm aastat kõikjal maailmas ja sellest põhjustatud surmajuhtumeid ei registreeritud vaid kolmes riiklikus moodustises: Ameerika Samoal, Prantsuse Uus-Kaledoonias ja brittidele kuulunud St Helena saarel.

Venemaal möllas Hispaania gripiga samal ajal ka tüüfuseepideemia, milles kaotasid teatavasti elu meie maadluskuulsused Georg Lurich ja Aleksander Aberg. Hinnanguliselt võis Venemaal sel ajal tüüfusesse surra kolm miljonit inimest, grippi aga veidi vähem.

Maailma kõige laastavam pandeemia oli aga aastatel 541–542 möllanud niinimetatud Justinianuse katk, mille tõttu suri kuni 50 miljonit inimest ehk veerand maailma tollasest elanikkonnast. Täpselt sama pisiku põhjustatud must surm, mis kimbutas inimkonda aastatel 1331–1353 nõudis hinnanguliselt kuni 200 miljonit inimelu ja arvatakse et Euroopa rahvaarv võis katku tagajärjel väheneda isegi kuni 60 protsenti. Euroopa rahvaarv taastus tasapisi ja jõudis katkueelsele tasemele alles kakssada aastat hiljem.

Kuigi katk tundub olevat midagi kaugest minevikust, eksisteerib see kuri haigus maakeral ka praegu ning igal aastal haigestub katku sadu inimesi. Õnneks on nii teadus kui ka inimeste hügieenikäitumine sedavõrd arenenud, et tegemist on siiski katku üksikjuhtumitega, mis ka vähem arenenud riikides epideemiaks ei paisu.

Viimase saja aasta suurimaks pandeemiaks Hispaania gripi järel on loomulikult aids, mis on hinnanguliselt nõudnud juba üle 32 miljoni inimelu. Aidsipandeemiat me aga justkui ei panegi tähele.

Aastatel 1957–1958 möllanud niinimetatud Aasia gripp nõudis umbes kaks miljonit ning 1968–1969 maailma vaevanud Hongkongi gripp miljon inimelu.

SARS-viirus, mille põhjustatud pandeemiast aastatel 2002–2004 on omajagu räägitud, nakatas maailmas umbes 8000 inimest, kellest suri peaaegu iga kümnes – kindlaid SARS-i surnuid registreeriti vähemalt 774.

Nii et koroonaviirus tundub kordades hullem olevat, sest sellesse surnuid on juba enam-vähem sama palju, kui SARS-i üldse nakatus.

21. sajandi kõige ohvriterohkema pandeemia “tiitlit” hoiab aga 2009. aastal vallandunud H1N1-gripipuhang, mis nõudis vähemalt 150 000, mõnedel andmetel aga isegi kuni 575 000 inimelu.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles