Spordiklubide trennid kolisid kodustesse tingimustesse

Spordiklubid on kinni, kuid Aqva treener Kätlin Heiskonen on interneti kaudu andnud mitu treeningut. Foto: Vladislav Musakko

Sellest nädalast on spordiklubide uksed olnud kinni, kuid trennihuntidel pole muret. Treenida saab treeneriga ka läbi virtuaalse maailma. Niimoodi aitavad Lääne-Virumaa treenerid äreval ajal lõdvestuda ja mediteerida. Kuid soovi korral võib end ka suveks vormi ajada intervalltrennides pulssi kõrgustesse lennutades ja lihaseid kauniks trimmides.

Aqva spordiklubi treener ja Haljala kooli kehalise kasvatuse õpetaja Kersti Naarits on harjunud, et tema juhendusel treenivad mitu korda nädalas paljud naised. Kui ta oma esimest treeninguvideot tegi, siis oli olukord veidi uudne ka tema jaoks, ta pidi endalegi ootamatult alustama mitu korda.

“Alguses läksid sõnad sassi, siis sai kõlaril aku tühjaks ja tehnikagi jooksis kokku,” sõnas Kersti Naarits. Olukord on uus, aga kodutrennide tegemine on Naaritsa sõnul siiski suhteliselt samasugune nagu maast laeni peeglitega trennisaalis. “Telefonikaamera ees vehkida on muidugi ka omamoodi naljakas ja tore,” lausus treener.

Tasa ja targu, teha pole midagi. Pühapäevast on koroonaviiruse levimise hirmus välja antud karmi korralduse tõttu spordiklubid kinni ja veidi ootamatu olukord on pannud treenerid teisiti tegutsema. Aqva treener Kätlin Heiskonen oli treenijatega juba varem arutanud, mis saab siis, kui spordiklubid suletakse. Seda meelt olid paljud, et tahaks trenni edasi teha.

“Mõte hakkas mul peas kohe tiksuma. Facebookis oli mul trenninaiste grupp tehtud juba varem, nüüd oli õige aeg seal elu taas käima lüüa. Tahan, et ka kodus oleks võimalus end liigutada,” lausus Kätlin Heiskonen.

Mõeldud – tehtud. Kersti Naarits sõnas, et mõtles enda ja klientide peale, kui tegi plaane, kuidas kogu selles hallis masenduses natukene positiivsust leida. Trennis on meeleolu tõstmise võlu. Loomulikult.

Kui aeg on ärev ja rabe, on palju abi joogast, meditatsioonist ja lõdvestusest. Joogatreener Pamela Marani stuudio on samuti sundpuhkusel, kuid kuna tal on kodus tehnilised vahendid olemas, ja ta on plaaninud juba ammu üht-teist internetti üles panna, otsustas ta vaba aega nüüd selleks kasutada. Praegu on Maran toimetanud iga päev midagi üles laadides.

“Olen püüdnud eri asju üles panna ja küsinud ka inimestelt, mida nad tahaksid näha,” sõnas Maran. Niimoodi ongi üleval midagi rahulikku ja midagi aktiivset, on lastega tehtavat ja meeli rahustavat.

Hetkeolukorrast tingituna, kus tõesti päevane aktiivsus on väiksem, on üks 45-minutiline trenn ju köki-möki.

Kätlin Heiskonen, treener

Neid, kes tema videotest pidet otsivad, on Pamela Marani üllatuseks palju. “Isegi need, kes on õnnelikud. See üleüldine meelsus hakkab külge. See mõjutab inimesi. Tasakaalustumine, meele vaigistamine ja rahu – praegu on minu olulisim soovitus meditatsioonid ja nidra-jooga, milles juhenduse järgi saab täielikult ja täiesti lõdvestuda. Praegu on number üks oskus, et inimesed õpiksid lõdvestuma ja täielikult kõigest lahti laskma,” kõneles Pamela Maran.

Kätlin Heiskonen on sel nädalal jõudnud interneti kaudu juhendada juba mitu trenni. Teda on positiivselt üllatanud treenijate arv – umbes 200. Nii omad kui ka võõrad on talle tagasisidet andes öelnud positiivseid sõnu. “Teen õiget asja. Mul on hea meel, et saan inimesi tänu veebitreeningule aktiivsena hoida,” lausus Heiskonen.

Treenerid jagavad oma treeninguid sotsiaalmeediakanalites. Kersti Naaritsale on südamelähedasemad jõutrennid, peale nende on ta sotsiaalmeediasse laadinud harjutusi, mida saab kõnni- ja jooksutreeningutele lisada.

Treenerite aktiivsus ja motivatsioon on suur, praegu on spordiklubide avamise kuupäevana jutuks olnud maikuu esimene päev, kuid loomulikult võib avamine edasi lükkuda. Kui kaua treenerid ise jaksavad?

Töökaaslased Kersti Naarits ja Kätlin Heiskonen ei näinud kumbki selles probleemi. Naarits märkis, et tema missioon on kliente motiveerida, seega peab ta ka ise liikumises olema. “Soovin teistele anda edasi seda, mida ise teen. Mis ma hoian oma oskusi saladuses, pigem jagan neid kõigiga. Sport on ju nii tore,” lausus Naarits.

Kätlin Heiskonen ütles muiates, et ta ise jaksab küll ja veel. “Klientide tagasiside on see, mis annab mulle energiat. Hetkeolukorrast tingituna, kus tõesti päevane aktiivsus on väiksem, on üks 45-minutiline trenn ju köki-möki,” lausus treener.

Ükski treener ei ole ka seda meelt, et selliste trennide eest peaks tasu küsima. Kõik teevad videotreeninguid tasuta.

Heiskonen ütles, et teeb asja, mida armastab, seega ei näe ta mõtet küsida iga liigutuse eest tasu. “Saan ju ise koos treenitavatega trenni teha, seega hoian ennast ka seeläbi vormis, nii et võit meile kõigile. Tee seda, mida tahad, et sulle tehtaks – ja nii lihtne ongi,” lausus Kätlin Heiskonen.