Tarbija: Piraattarkvara kasutamine on seadusega karistatav

Piraattarkvara kasutamine arvutis võib rahakotist kopsakaid summasid viia. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eesti seaduste alusel võib äriühingutes piraattarkvara kasutamise eest määrata karistuse nii selle arvutisse paigaldajale, ettevõtte juhile kui ka töötajale, kes arvutit kasutab.

Litsentseerimata tarkvara kasutamise eest võib karistada nii füüsilist kui ka juriidilist isikut. Praktikas esitataksegi sageli süüdistus nii teo toime pannud füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule, kelle huvides süütegu toime pandi.
Oluline on siinjuures see, et kuriteo täideviija võib selle teo toime panna kas ise või teist isikut ära kasutades, näiteks annab ettevõtte juht oma positsiooni ära kasutades ettevõtte töötajale korralduse installeerida arvutisse litsentseerimata programme või neid kasutada või on teadlik litsentside puudumisest, kuid ei võta tarvitusele mingeid abinõusid sellise õigust rikkuva käitumise lõpetamiseks.
Seetõttu ei ole vastutusele võtmiseks ka vajalik, et piraattarkvara kasutava äriühingu juhatus või nõukogu või mõni juhtivtöötaja on sellise tarkvara ise arvutisse installeerinud või seda kõigis arvutites kasutanud, vaid piisab, kui selline tegevus on toimunud vastava organi või juhtivtöötaja teadmisel.

Peaks olema ilmne, et kui tarkvara kasutatakse äriühingus, tehakse seda üldjuhul ettevõtte huvides, sest tarkvara kasutatakse peamiselt selleks, et paremini osutada oma klientidele mingeid teenuseid või müüa kaupu.
Sellest tulenevalt on tarkvara kasutamine kas otseselt või kaudselt seotud tulu saamisega. Sellises olukorras on ka täiesti mõistlik ja arusaadav, et juriidiline isik kannab vastutust oma õigusvastase käitumise eest.
Et arvutiprogrammi arvutis kasutada, on see vaja sinna eelnevalt kopeerida (installeerida) ehk reprodutseerida.Juhul kui tarkvarast koopia tegemiseks puudub õigus, on automaatselt tegemist piraatkoopiaga, mille kasutamine ükskõik millisel viisil on keelatud.
Arvutiprogrammi lubamatu kasutamisega (sh reprodutseerimisega) on tegemist juhul, kui kasutaja ei ole vastavat õigust autorilt või õiguste omajalt saanud. Arvutiprogrammide kasutusõigused tulenevad legaalse toote litsentsilepingust ning kasutajal on õigus arvutiprogrammi kasutada ainult sellises ulatuses ja nendel tingimustel, mis on selles määratud.

Oluline on põhimõte – kõik, mis ei ole selgelt lubatud, on keelatud. Üldjuhul sätestab litsents näiteks selle, mitu koopiat ja mitmesse arvutisse arvutiprogrammist teha tohib, millised piirangud (näiteks ajalised või territoriaalsed) on kasutajale programmi kasutamisel kehtestatud jms.
Samas ei piirdu vastutus tarkvaraprogrammide ebaseadusliku installeerimise ja/või kasutamise korral mitte ainult ettevõtte endaga, vaid ka sellise õigusrikkumise toime pannud või sellega seotud füüsiliste isikutega. Nii näiteks võivad kohtupinki sattuda ka ettevõtte juht, arvutiprogrammi ebaseaduslikult arvutisse kopeerinud (installeerinud) isik või ka konkreetset arvutit kasutanud töötaja. Lõppkokkuvõttes selgitab kriminaalmenetlus välja selle, kelle osa õigusrikkumise toimepanemisel oli määravaim ja suurim.

Üheks võimaluseks arvutiprogrammide ebaseaduslikust kasutamisest tulenevate riskide vähendamiseks on kehtestada ettevõttes tarkvara installeerimise ja kasutamise eeskirjad, milles sätestataks täpselt ära tarkvara hankimise, installeerimise ja kasutamise kord ning selle eest vastutavad isikud. Näiteks on võimalik keelata töötajatel iseseisvalt (ilma ettevõtte vastava juhi loata) arvutiprogrammide installeerimine arvutisse, sealhulgas allalaadimine internetist.

Teiseks tõhusaks vahendiks oleks regulaarsete tarkvara legaalsusauditite tegemine, et tuvastada iga ettevõttes kasutatava arvutiprogrammi kasutamise õiguspärasus ja kõrvaldada arvutitest kõik litsentseerimata programmid või hankida nendele puuduv kasutusõigus. Praktika on näidanud, et selliseid legaalsusauditeid võiks teha vähemalt kord aastas.
Lisaks tasub uute tarkvaraprogrammide hankimisel alati jälgida, et arvuti/tarkvara müüja annaks ettevõttele kaasa tarkvara kasutusõigust tõendavad dokumendid ja materjalid (litsents, autentsussertifikaat, originaalandmekandja jms) ning kajastaks konkreetse kasutusõiguse hankimist ka vastaval raamatupidamisdokumendil (arve vms).

Ostuspikker

• Enne arvuti ostmist tee kodutööd nii arvuti kui tarkvara tarvis – mida kindlasti vajad, mida mitte.
• Arvuti ja tarkvara tasub osta sellele spetsialiseerunud arvutipoest, mitte “sõbralt” või turult.
• Arvutiostu juurde tasub kaasa võtta valdkonnaga kursis olev inimene.
• Alles tuleb hoida ostutšekk, sest see on garantii aluseks, ning tootevõtmega kleepsud (arvuti korpusel/karbil) tõestavad tarkvara legaalsust.
• Arvuti korpusel/karbil olev kleeps tootevõtmega peab olema loetav, seda kleepsu ei ole võimalik taastada.
• Windows ja Office on kaks erinevat tarkvaraprogrammi – Windowsi litsents ei anna õigust kasutada Office’it ja vastupidi.
• Koos uue arvutiga ostetud tarkvara (OEM) ei tohi tõsta teise arvutisse.
• Ainult karbina ostetud Office Home & Student lubab Office’it kasutada kolmes koduarvutis ja seda versiooni ei tohi kasutada ettevõtte tööks.
• Office’i ostu üle saab otsustada ka hiljem, aga kindlasti peab olema arvutis olemas Office Starter.