Oleg Gross: “Ütlen, et nälga ei tule Eestis kindlasti”

Oleg Gross

FOTO: Vladislav Musakko

Eesti inimesi tabas hiljaaegu ostuhullus, nii mitmedki poed osteti varudest tühjaks – kes pelgas nälga, kes tekkivat puudust. Suurärimees Oleg Gross räägib, mis olukord on kauplustes. Ta julgeb visualiseerida, mida võib koroonaviirus endaga kaasa tuua.

OG Elektra omanik näeb kriisis ohumärke ja pakub lahendusi, kuidas inimesed ja riik pääseks kollapsist.

Nädalavahetusel oli kauplustes toiduostupaanika. Mis toimub praegu poodides?

Meil on praegu veel tugev käibe kasv. Inimesi käib poodides endiselt palju, üks põhjus on kindlasti see, et meil on toore liha osakaal suur, ostetakse palju lihatooteid ja hakkliha.

Praegu on käive mitmeprotsendilises tõusus, aga ostjate hulk mitmeprotsendilises languses. See on selge trend, et inimesi käib kauplustes vähem, aga ostukorv on poolteist korda suurem kui aasta tagasi. Selgelt on näha, et on teadlikkus mitte nii tihti poes käia.

Meil on endiselt kõigis kettides käive hea, aga kukkumine on mõne päeva küsimus. Reedel oli käive kahekordne, aga täna (neljapäeval – toim.) on see 1,3 korda tavakäibest suurem. Teeme võrdlusi eelmise aasta täpselt samade nädalapäevadega.

Nimetasite, et OG Elektrast ostetakse palju lihatooteid. Paar päeva tagasi haarati poest suurtes kogustes WC-paberit ja kuivaineid. Kuidas on praegu olukord toidu- ja tööstuskaupadega?

Ära pole ostetud midagi. Praegu on kõik põhitootegrupid kaupadega kaetud. Mingid analoogkaubad või importkaubad võivad mõneks hetkeks kaduda ka pikemalt, aga ma ei ütleks, et viimasel ajal on meil mingeid probleeme olnud. Meil on ka suur keskladu ja oma varud on suured. Kui kaupluste riiuleid vaadata, siis ei saa üldse aru, et mingisugune eriolukord oleks. Meie kaupluseketis kindlasti praegu kaubaprobleeme ei ole.

Mis me küll praegu Poolas näeme, on see, et maanteed on kinni ja liiklust läbi ei lasta. Mis kaos on tekkinud poliitikute ja kriisikomisjoni läbimõtlemata tegevusest! Me näeme, et puuviljad jäävad tulemata või riknevad. See on jube lugu, mis seal sünnib. Autojuhid ootavad kõik hunnikus, kaklevad ja pesemistingimusi ei ole. See võib tohutult koroonaviirust levitada.

Neid trende ja perspektiive, mis tulema hakkavad, ma ei tea.

Koroonaviirusest rääkides, kuidas te oma töötajaid kaitsete?

OG Elektra kauplused on mõnes väiksemas maakohas kauplused varem sulgenud. Me ei saa seda praegu kõikides poodides teha, sest siis läheks ostjate kontsentratsioon liiga suureks. Otsustame vastavalt olukorrale, järgmisel nädalal vaatame uuesti, mis saab või tuleb.

Oleme inimesi kauplustes siltidega hoiatanud, et nad üksteisele ja meie töötajatele liiga lähedal ei oleks, tooteid ei käperdaks ja nii edasi. Ega me muud teha ei saa, iga inimene peab ise lõpuks aru saama, kuidas ennast ja teisi kaitsta. Kaitsemaske meie töötajad ei kanna, kaitset need ei paku, desoaineid oleme muretsenud, kuid neid pole enam saada. Desoained on tarneaugus. Oleme ka kõik Eesti alkoholitootjad läbi helistanud, et saada 80-protsendilist kanget viina.

Inimesi on tabanud suur ostupaanika. Kui tõsiselt võetav on hirm, et kaubad saavad otsa?

Meil tuleb kaupu praegu hirmsa hooga peale, ladude rahaline jääk kasvab jõudsalt. Praegu rabame kaupu peale, selliseid tooteid, millel pikk realiseerimistähtaeg ja mille hind pole tõusnud.

Ütlen täie tõsiduse ja vastutustundega, et me ei ole mitte ühegi kauba hinda tõstnud jõuga kõrgemaks kui see, millega kaup on sisse ostetud.

Mitte ühte kaupa, mõne kauba defitsiit on küll tekkinud, aga me pole lühiajaliselt hindu tõstnud.

Küll aga kutsun inimesi üles mitte ostma selliseid tooteid, mille realiseerimisaeg on lühike. Makarone võib julgelt osta, kui on head kuivad ruumid, kus neid hoiustada.

Veelgi enam, mida ütlete neile, kes pelgavad lausa nälga jäämist?

Ütlen, et nälga ei tule Eestis kindlasti. Täiesti kindlalt, meil on nii tugev põllumajandussektor, piima- ja lihatootmine, leivatööstus. Teraviljade tagavara on paljudel põllumeestel suur, sest nad ootavad kevadist kõrgemat hinda. Kust see nälg tuleb?

Muidugi sõltub palju sellest, kui sügavaks kriis muutub, aga suuri koroonaviiruse puhanguid põllumajandussektoris ei tule, seal on vähe inimesi tootmisesse haaratud. Neid suudetakse asendada, kaubanduses on inimeste kontsentratsioon muidugi kõrge, aga saame hakkama.

Sügavkülmutamist julgen mina kindlasti soovitada, sest elektrikatkestused on peaaegu võimatud – koroona elektrisse sisse ei löö, ikka inimestesse.

Mõned kaupluseketid otsivad praegu lisatööjõudu, kuidas OG Elektral inimestega praegu on?

Käidi küll välja see võimalus, et appi tuleksid teiste sektorite töötajad, kuid natukenegi loogiliselt mõeldes on selge, et esimene nädal lööb ostud üles, aga ega inimesed siis kriisis ei hakka kaks korda rohkem sööma. Arusaadavalt saabus tagasilangus, sest varud on kodudes olemas, käibed lähevad alla.

Praegu ei ole mingeid ilminguid, et me ei saaks oma tööd tehtud. Meil ei ole kunagi kaadriga probleeme olnud. Ütlen endiselt, meie inimesed suudavad selle töö ära teha.

Seda näitas ka see, et kui ostude hulk oli kahekordne, siis meie kaupluste varustamine oli samasugune – need olid kaupu täis.

Ma ei taha nii mustale stsenaariumile mõelda, et suur osa kollektiivist on haige. Kõik on võimalik, aga praegu on olukord selline, et meil on töökohad inimestega kaetud.

Ütlesite, et toiduainetega on hästi, kuid mis on teie nägemust mööda kõige hullem, mis ülemaailmse kriisi tõttu võib väikeses Eestis juhtuda?

Mina ei arva, et siin väga hulluks läheb. Kehvasti on see, et ettevõtted hakkavad pankrotti minema, lakume neid haavu muidugi kaua, ja kes teab, mis sellele kõik pärast järgneb.

Praegu on meie kõikide pindade rendile võtjad palunud rendi peatamist, käibed on kukkunud. Kinnisvarafirma omanikud ütlevad, et on lausa katastroof. Mis edasi tuleb, ma ei tea, kuid meie sektor – toiduainete tootmine, töötlemine ja jaekaubandus – on praegu kõige paremas seisus. Seetõttu võin julgelt öelda, ärgu inimesed kartku, pole mõtet paaniliselt kokku osta, nii et pärast tuleb toitu prügikasti visata. Sügavkülmutamist julgen mina kindlasti soovitada, sest elektrikatkestused on peaaegu võimatud – koroona elektrisse sisse ei löö, ikka inimestesse. Külmikutesse võib ikka toitu varuda ja seetõttu on ka lihatoodete ja toore liha müük oluliselt, 50 protsenti, tõusnud.

Kriis võtab alles hoogu, siiski palun sõnastage, mis on praeguseks toimunu suurim õppetund?

Õppetund on muidugi see, nagu ütleb vanarahva tarkus, et võlg on võõra oma. Kellel on väga suured laenud ja likviidsuskriis, nendel ettevõtetel on kõva õppetund, kuidas toime tulla. Tallinn ja Tartu on tühjad, toitlustusasutused on välja surnud. Näen ohumärke.

Pensionäridel pensionid tulevad, aga ettevõtted jäävad hätta. Riik kutsub neid üles, et makske palkasid ikka edasi, aga kui on väikesed nõrgad ettevõtted, kellel ei ole arvel raha, siis millest nad maksavad? Reaalsus on see, et kui neil pole raha ning inimestele palka ei maksta, siis on selge, et jäetakse tööstuskaup ostmata ja kommunaalmaksed maksmata. Aga mis siis juhtub, kui söögiraha ka ei ole? Riik peab sellises olukorras kiiresti arukaid otsuseid tegema, mitte nagu Poola valitsus, mis pani transiidi kinni. See on ehe näide, kus rumalamat otsust ei saa olla. Kutsun valitsust ja riiki üles mõtlema abi andmise puhul sellele, et kergekäeliselt kõigile toetusi ei loobitaks. Tuleks vaadata sektorite viisi, kus väga raskeks läheb ja kus võib tekkida doominoefekt või ahelreaktsioon, mis viib ettevõtete kokkukukkumiseni. Oluline on, et riigis nüüd kollaps ei saabu.

Tagasi üles