Abivajajatele püütakse leida toitu ja samuti hingetuge

Arvud räägivad, et kuni 15 protsendil koolilastest võib koolilõuna olla päeva ainus täisväärtuslik toidukord. Nüüd, kui koolimajad on kinni, püüavad omavalitsused aidata tühja kõhtu kannatavaid lapsi. Foto: Meelis Meilbaum

Koolid on olnud distantsõppel nädala jagu päevi. Millised on lahendused, kui laps kannatab kodus tühja kõhtu või vajab psühholoogi abi. Paljud omavalitsused alles püüavad abivajajaid välja selgitada ja mõtlevad, kuidas aidata.

Rakvere linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Suun-Deket ütles, et nad teevad koostööd koolidega, sotsiaal- ja noortekeskusega, et selgitada välja abivajajad lapsed. “Vastavalt sellele anname peredele toidutalonge,” lausus Suun-Deket.

30-eurone OG Elektra toidupoe talong tagab selle, et laps ei pea kannatama tühja kõhtu. “Vajaduse korral saame anda neid kuponge peredele veel, vastavalt olukorrale,” lisas Suun-Deket.

Talongide eest saadavast toidust peaks piisama ja seetõttu pole ka supivedu praegu korraldatud. Toimetulekutoetust vajavad perekonnad on teada, sotsiaalosakonna juhataja sõnutsi võib neid olla 20–30 ringis.

Ühekordseid toetusi maksab linn samuti. “Neid antakse vastavalt pere sissetulekule, vähekindlustatud on pere siis, kui ühe pereliikme kohta on sissetulek 320 eurot. 1. aprillist on piirmäär 390 eurot ühe pereliikme kohta,” rääkis Suun-Deket.

Lastele ja noortele on kodukoolis olemise ajal tagatud ka psühholoogilise nõustamise võimalus. “Sotsiaalkeskuses toimuvad individuaalsed psühholoogilised nõustamised, tehakse eelkokkulepped. Kui võimalik, nõustatakse last digitaalseid kanaleid kasutades ja vajaduse korral võetakse ka üks ühele vastu,” lausus Suun-Deket.

Kui abi vajavad peale laste nende emad-isadki, siis tegelevad sotsiaalosakonna juhataja sõnul koolipsühholoogid kogu perekonnaga. “Vajaduse korral ja vastavalt olukorrale aitavad ja toetavad ka lastekaitse töötajad.”

Suun-Deket pani kõigile südamele märgata abivajajat. Ta ütles, et lähisuhtevägivalla ennetamiseks on mõistlik selle toimumise võimalusest sotsiaalosakonnale teada anda. “Soovime kriisi ennetada, et ei peaks tegelema tagajärgedega. Selleks vajame infot,” märkis sotsiaalosakonna juhataja.

Haljala vallavanem Ivar Lilleberg sõnas, et selgitab koolide abiga välja vähekindlustatud peresid, neid võib tema sõnutsi ühe käe sõrmedel üles lugeda. “Me pole lõplikult midagi lukku löönud, variante on kaks: kas anname sotsiaaltoetusi või ostame toitu ja viime kohale. See sõltub individuaalselt, mis abi vajatakse,” ütles Lilleberg.

Psühholoogi teenuse saamise kohta märkis vallavanem, et Haljala koolis on personal tööl ja tegutsetakse jooksvalt, kui signaale abivajajast lapsest tuleb.

Rakvere valla sotsiaalnõunik Anneli Saaber rääkis, et nad on koolidele jaganud infot, et kui on peresid, kes on pöördunud sellise murega, siis nad aitavad. “Üks pere on praegu, oleme juba ühendust saanud ja abistanud. On eri võimalusi, tegeleme juhtumipõhiselt. Jagame toetusi või toiduabi,” lausus Saaber. Ta lisas, et kõik sotsiaalteenused, kaasa arvatud psühholoogiline nõustamine, on valla elanikele nende poole pöördumise korral tagatud.

Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla sõnas, et nad lahendavad lapse tühja kõhu mure sotsiaalteenuste abil. “Praegu pole vajadust olnud hakata kodudesse koolilõunat vedama,” märkis Kesküla. Ta lisas, et nad on koolide ja lapsevanematega koostööd teinud, ja kui nad sellist infot saavad, siis nad kindlasti leiavad lahenduse.

Viru-Nigula vallavanem Einar Vallbaum ütles, et vald on pöördunud koolide poole, direktorid on küsinud klassijuhatajate käest, nemad omakorda laste käest. “Kundas soovivad toitu 20–30 last, Aseris ei ole kedagi ja Viru-Nigulas on paar peret, kellele anname toiduaineid, et nad saaksid ise kodus sööki valmistada,” lausus Vallbaum. Kundas on plaan valmis, küsimus on vaid selles, kuidas toit kätte anda, et viirused ei leviks. Psühholoogiline abi tagatakse koostöös koolipsühholoogidega.