Toidupangal puudub lähiajaks garantii

Kaubanduskeskustes toidukogumispäevi korraldanud toidupank peab teadmata ajaks tavakodanike panusest loobuma, vähemalt nende annetuste tavapärasest hulgast. Foto: Urmas Luik

Kaubanduskeskustes poodlejate vabatahtlikkuse alusel kogutud toidupoolis mängib toidupanga jaoks suurt rolli. Praegu on avalikud korjandused teadmata ajaks peatatud. Lootma saab jääda poekettide ja eraettevõtete toetusele.

Tänu Rakvere toidupangale saab kõhu täis keskmiselt 400 alla toimetulekupiiri elavat inimest, umbes 160–180 perekonda. Toidupankade põhirõhk ongi suunatud just paljulapselistele peredele.

Rakvere toidupanga koordinaatori Anu Toomla sõnul on toidupanga põhitoetajad raskel ajal Rimi ja Selver, kellega on pikemalt koostööpartnerid oldud. “Usun, et lähikuudel oleme kenasti varustatud ja keegi toidust ilma ei jää. Kui nüüd ei juhtu poodide tarnetega midagi,” lausus Anu Toomla. Vastavalt pagaritoodete ülejääkide rohkusele annavad oma panuse toidupanka ka Päts ja Würtspagar. Enda sulgemisest teada andnud Lääne-Virumaa toitlustusettevõtete seast Rakvere toidupangale toetajaid lisandunud ei ole.

Igal kolmapäeval uksed avavas Rakvere toidupanga jaotuspunktis täheldati sel nädalal varasemaga võrreldes klientide vähenemist. “Jään hetkel arvulise vastuse võlgu, kuna ei ole veel numbreid jõudnud kokku lüüa,” ütles Anu Toomla, kuid lisas, et tema hinnangu kohaselt oli inimesi tunduvalt vähem. “Ilmselt on hirm ja paanika suuremad ning ei julgeta kodudest väljuda,” sõnas Toomla.

Üksikutele inimestele ning vanuritele püüab toidupank anda neid toiduaineid, mida on kõige suuremas valikus. Sinna ei pruugi alati kuuluda kuivained. “Kindlasti üritame iga kord anda saia, leiba ja saiakesi. Praegusel hetkel on võimalust jagada ka magusaineid,” ütles Toomla. Prioriteediks on siiski lastega pered. Toidukaupa väljastatakse aga kindla korrapärata ja kunagi ei saa kindel olla, milline tarne kauplustest saabub. Kuivained ei ole Toomla sõnul hetkeolukorras defitsiidiks, kuid iga kord ja kõigile neid jagada ei saa. “Keegi ei ole ka küsinud, et sooviks üht või teist. Ollakse väga tänulikud, kui saadakse midagigi,” rääkis Toomla.

Anu Toomla avaldas lootust, et eriolukorras õnnestub hullemat kriisi vältida. Tema sõnul sõltub see mitmesugustest aspektidest, näiteks sellest, mis moel suudetakse informeerida inimesi ja kui kaugele selle teavitamisega jõutakse, samuti sellest, kuidas tullakse toime inimeste seas lainena leviva paanikaga. “Sotsiaalse kriisi tulek on võimalik, kuid ma väga loodan, et seda siiski ei tule,” ütles Toomla.