Üraskid loodetakse püünistesse meelitada

Rakvere linnametsas käib üraskikahjustustega puude mahavõtmine. Foto: Ain Liiva

Rakvere linnametsas tuleb maha saagida hinnanguliselt 400 tihumeetrit haigeid puid, sest kuuse-kooreüraskid võimutsevad ja kuused võivad hävida pea täielikult, kui neid mutukaid ei õnnestu püünistesse meelitada.

Möödunud kevadsuvel Rakvere linnametsas tehtud erakorraline hooldusraie ei andnud loodetud tulemust: kuuse-kooreüraskid kahjustavad endist viisi puid. Praegu käib samas metsas taas aktiivne raie, et maha võtta haiged puud. Üraskitele paigaldatakse püünised, kuid kindlust, et putukad lõksu lähevad, pole.

Kuuse-kooreürask on metsaomanikele suurt kahju tekitanud terves Euroopas. Palju on üraski järatud kuuski ka Rakvere linnametsas – need puud hävivad aasta jooksul pärast üraskikoloonia esimest rünnet.

“Tuleb tunnistada, et eelmisel aastal ei jõudnud me tõrjemeetmetega eduka lõpuni. Ajaaken oli ka selleks liiga lühike,” ütles Rakvere linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Riin Sikka.

Nimelt saab üraskeid enam-vähem edukalt tõrjuda vaid ajavahemikus, mil kuusekoore alla munetud munadest arenevad vastsed, ehk kevadsuvel umbes 30 päeva jooksul.

Pesapuudeks osutunud kuused tuleb selle aja jooksul maha saagida ja metsast välja vedada. Puitu saab kasutada, kuid koored koos vastsetega tuleb hävitada või ladustada kuusemetsast piisavalt kaugele.

“Üraskiründe piiramiseks on vaja kahjustunud puud maha võtta ja metsast välja vedada enne, kui uus mardikate põlvkond puu seest välja tuleb ja uued puud asustab,” on Sikka varem selgitanud.

"Tuleb tunnistada, et eelmisel aastal ei jõudnud me tõrjemeetmetega eduka lõpuni."

Riin Sikka, Rakvere keskkonnaspetsialist üraskitõrjest

Tänavu lähenetakse olukorrale pisut teisiti. Maha saetakse juba haigestunud puud, kuid osa neist ladustatakse metsa väljaveoteede äärde. “Loodame, et sellised poolsurnud puud sobivad üraskitele eriti hästi ja nad lähevad just sinna oma järglasi tootma. Selline praktika on toiminud. Enne uue põlvkonna lennuaega veame aga püünispuud metsast ühekorraga välja,” rääkis Riin Sikka.

Tema sõnul on ürask Rakvere linnametsas kahjustanud 20 tihumeetrit puitu ühe hektari kohta. Hinnanguliselt tuleb maha võtta 400 tihumeetrit kuusepuid. Linn loodab, et saetud puid õnnestub müüa.

Kuuse-kooreürask on Eestis laialt levinud kahjur. Tema arvukust on suurendanud mullune ja tunamullune soe suvi. “Teoreetiliselt saab üraskeid meelitada ka feromoonidega kaetud püü­nis­puudesse, kuid praktika näitab, et ürask eelistab siiski elusat puud. Me ei tea, kas seekordne püünisetaktika toimib, kuid proovima peab,” rääkis Riin Sikka.

Eestist on siiani leitud 68 liiki ürasklasi, neist tekitab suurimat kahju kuuse-kooreürask, kes on 4–5,5 millimeetri pikkune ning sigib iseäranis arvukalt tormikahjustuste järel ja põuaaastatel.

Üraski kahjustatud puude töötlemisel peab olema tähelepanelik. Materjali võib vedada saeveskisse, kus putukad saagimisel hukkuvad, või lao­platsile kuusemetsast vähemalt kahe kilomeetri kaugusel, kus putukad hajuvad laiali ja pole suutelised kasvavaid puid asustama.