/nginx/o/2015/04/24/3998087t1h860b.jpg)
/nginx/o/2020/03/20/13018835t1h930b.jpg)
Rakvere linn tahab saada Pärdi muusikamaja samasse ritta Kumu ja eesti rahva muuseumiga ehk proovib taotleda sellele üleriigilise tähtsusega kultuuriobjekti staatust.
Linnavõimud ootavad riigi käest lotovõitu (1)
Riigikogu kultuurikomisjon ootab 30. aprillini ettepanekuid, mis puudutavad riiklikult tähtsaid kultuuriobjekte, mille ehitamist või renoveerimist järgmistel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada.
Rakvere abilinnapea Andres Jaadla rääkis, et kultuuriobjektide ehitamiseks ja renoveerimiseks eraldatakse 60,6 protsenti kultuurkapitalile sihtotstarbeliselt laekuvast hasartmängumaksust.
Seni on seda raha, mida möödunud aastal laekus 8,3 miljonit eurot, kasutatud näiteks Kumu ning eesti rahva muuseumi hoonete ehitamiseks.
“Konkurents tuleb tihe, aga ma usun, et Arvo Pärdi nime kandval muusikamajal on suur võimalus riiklikult rahastatavate objektide nimekirja pääseda,” kõneles Jaadla.
Arvo Pärdi muusikamaja ehitus läheks prognooside kohaselt maksma umbes 14 miljonit eurot. Jaadla rääkis, et kui Pärdi muusikamaja riiklikult tähtsate objektide nimekirja kantakse, tähendab see, et linn saab kas pangalaenu abil või koostöös eraettevõtjatega ehitamist alustada, riik aga tagab hoone nii-öelda jupikaupa kinni maksmise 10–15 aasta jooksul.
Rakvere linnavolikogu esimees Mihkel Juhkami ütles, et riigikogu kultuurikomisjon võtab praegu ettepanekud vastu, aga millal neid arutama hakatakse, pole veel teada. Otsus riiklikult tähtsate kultuuriobjektide kohta langetatakse aga riigikogu suures saalis komisjoni ettepanekul.
"Kui piletit ei osta, siis loteriil ei võida."
Marko Pomerants, Rakvere linnavolikogu liige
Andres Jaadla sõnul on Rakvere jaoks tegu ajaloolise võimalusega, kuna Arvo Pärdi muusikamaja on ilmselgelt üldriikliku tähtsusega kultuuriehitis. “Nüüd on ülioluline teha tõhusat selgitustööd nii riigikogu kultuurikomisjoni kui ka riigikogu liikmete seas,” rääkis Jaadla, kes ootas tuge ka Rakvere linnavolikogusse kuuluvatelt riigikogulastelt Siret Kotkalt ja Anti Poolametsalt.
“Võtame ette,” lubas Poolamets ja Kotka noogutas kaasa.
Jaadla märkis, et linnavalitsus on tihedas koostöös Laulasmaal asuva Arvo Pärdi keskusega, kust on tulemas toetuskiri, samuti tegeletakse toetuskirjade hankimisega loomeliitudelt, omavalitsusliitudelt ja mõjuorganisatsioonidelt, nagu näiteks Eesti Kontsert ja Kumu.
Erakapitali kaasamiseks on linnavalitsusel kavas luua Arvo Pärdi muusikamaja sihtkapital.
Lisaks tulevase kontserdimaja ja galerii põhifunktsioonile on Jaadla sõnul Pärdi muusikamaja juures oluline tegur riiklikult olulise arhitektuuripärandi säilitamine. Oma rolli võib mängida seegi, et muusikamaja ehitamiseks korraldati Eesti üks suuremaid rahvusvahelisi arhitektuurikonkursse ning hoone ehitusprojekt on peaaegu valmis. Seni on Rakvere linn Pärdi muusikamajasse panustanud üle 550 000 euro.
“Arvo Pärdi muusikamaja on rahvusvahelise tähtsusega regionaalne kultuuritempel,” lisas Jaadla.
Rakvere linnavolinik Marko Pomerants ütles, et võimalusest tuleb igal juhul kinni haarata, ehkki maailmas möllav koroonaviirus on kõik kaardid segi paisanud. “Aga kui piletit ei osta, siis loteriil ei võida,” lausus Pomerants.